Magneesium

Magneesiumipuuduse seitse tunnust ja sümptomit

Magneesium on mineraalaine, mis on keha funktsioonide normaalse toimimise jaoks eluliselt oluline, ent ometi on magneesiumipuudus, ehk hüpomagneseemia, sageli tähelepanuta jäetud tervisehäda.

Hinnanguliselt 10-30% planeedi elanikkonnast on subkliiniline (nõrgalt väljenduvate sümptomitega) magneesiumipuudus ning arvestatav osa ka arenenud riikides elavatest inimestest ei saa toidust kätte soovitatavat päevast annust.

Kuigi magneesiumi defitsiiti on võimalik diagnoosida, saadakse tihti probleemile jälile alles siis, kui mineraalaine tase organismis on juba ohtlikult madalale langenud, sest varaseid sümptomeid on lihtne ignoreerida või muul moel põhjendada ning tõsisemad sümptomid väljenduvad pikema aja möödudes.

Magneesiumivaeguse tekkepõhjused on erinevad alustades ebapiisavast tarbimisest ja selle imendumist pärssivatest teguritest kuni magneesiumi kadumiseni kehast. Magneesiumipuudus esineb tihemini rasedatel ja rinnaga toitvatel emadel, maovähendusoperatsiooni järgselt, suhkruhaiguse diagnoosiga inimestel, aga ka dieedipidajatel (ning söömishäirete all kannatajatel) ja alkoholismi põdejatel. Ebapiisav magneesiumi tase organismis omakorda võib ka viia diabeedi ja teiste tõsiste terviseprobleemideni, nagu krooniline kõhulahtisus ja nn näljase luu sündroom. Samuti võivad magneesiumi imendumist raskendada küllastunud rasvhapete rikas dieet ning suurtes annustes kaltsiumi samaaegne tarbimine.

Levinumad märgid, mis võivad viidata magneesiumipuudusele on:

1. Lihastõmblused ja krambid 

Tõmblused, värinad ja lihaskrambid on kõik magneesiumipuuduse tunnused. Teadlased arvavad, et need sümptomid on põhjustatud kaltsiumi suuremast voolust närvirakkudesse, mis erutab või hüperstimuleerib lihasnärve.

Kuigi toidulisandid võivad inimestel aidata leevendada lihastõmblusi ja krampe, jõuti ühes uuringus järeldusele, et magneesiumilisandid ei ole vanemate täiskasvanute lihaskrampide puhul tõhus ravi.

Oluline on silmas pidada, et tahtmatutel lihastõmblustel võib olla palju erinevaid tekkepõhjuseid. Näiteks ülemäärane stress või liigne kofeiini tarbimine. Need võivad avalduda ka mõne ravimi kõrvalnähu või neuroloogilise haiguse sümptomina. 

Kuigi aeg-ajalt esinevad tõmblused on normaalsed, peaksite sageli korduvate sümptomite püsimisel võtma ühendust arstiga.

2. Vaimse tervise häired

Ka vaimse tervise häired on üks võimalik magneesiumipuuduse tagajärg.

Hüpomagneseemia võib avalduda apaatiana, mida iseloomustab vaimne tuimus või emotsioonide puudumine, aga ka ärevushäirete, ärrituvuse, meeltesegaduse, hallutsinatsioonide, unetuse või ülierutuvusena. Süvenenud magneesiumi defitsiit võib põhjustada isegi deliiriumit ja kulmineeruda koomaseisundiga.

Lisaks on vaatlusuuringud leidnud seoseid madala magneesiumitaseme ja suurenenud depressiooniriski vahel.

Mõnedel inimesel võib magneesiumivaegus põhjustada närvide talitlushäireid ja soodustada vaimset tervise probleeme.

3. Osteoporoos

Osteoporoos on haigus, mida iseloomustavad nõrgad luud ja suurenenud risk luumurdude tekkeks.

Osteoporoosi tekke riski mõjutavad paljud tegurid. Nende hulka kuuluvad:

• vananemine
• östrogeeni taseme langemine (menopaus)
• suitsetamine
• istuv eluviis ja vähene kehaline aktiivsus
• ebatervislik toitumine
• D- ja K-vitamiini ebapiisav tarbimine toiduga
• pärilik eelsoodumus.

Ka madal magneesiumipuudus on osteoporoosi riskitegur. Vähene magneesiumi kogus organismis võib luusid otseselt nõrgendada, kuid vähendada ka kaltsiumi, luude peamise ehitusmaterjali, taset veres. Kliinilised uuringud on seostanud vähest magneesiumi tarbimist madalama luutihedusega.

4. Väsimus ja lihasnõrkus

Väsimus - seisund, mida iseloomustab füüsiline või vaimne kurnatus või nõrkus - on üks varasemaid magneesiumipuuduse sümptomeid.

Iga inimene on vahetevahel väsinud ning selles ei ole midagi ebatavalist. Üldiselt on see märk sellest, et vaja on puhata. Pikaajaliselt kestev väsimus, rammetus ja jõetustunne aga võivad olla märgid tõsisemast terviseprobleemist.

Kuna väsimus on mittespetsiifiline sümptom, on selle põhjust võimatu kindlaks teha, kui sellega ei kaasne muid sümptomeid.

Spetsiifilisemalt iseloomustab magneesiumipuudusest tingitud väsimust lihasnõrkus.

Teadlased usuvad, et nõrkuse põhjuseks on kaaliumi kadu lihasrakkudes, mis on seotud magneesiumipuudusega.

5. Kõrge vererõhk

Kuigi tänasel päeval otsesed tõendid veel puuduvad, näitavad mitmed vaatlusuuringud, et madal magneesiumisisaldus organismis ja magneesiumivaene dieet võivad põhjustada kõrget vererõhku.

On olemas epidemioloogilised ja eksperimentaalsed tõendid, mis kinnitavad, et magneesiumi tarbimine on pöördvõrdeliselt seotud vererõhuga. Magneesiumi manustamine toidulisandina võib seega olla tõhusaks meetodiks vererõhu alandamisel ja seda eriti kõrgvererõhutõve, ehk hüpertoonia, diagnoosiga täiskasvanutel.

Lihtsustatult öeldes võib magneesiumipuudus tõsta vererõhku, mis omakorda suurendab südamehaiguste riski. Sellegipoolest on vaja läbi viia rohkem uuringuid, et täielikult mõista selle mineraalaine mõju vererõhule.

6. Astma

Magneesiumipuudust täheldatakse mõnikord raske astmaga inimestel. Lisaks on keha magneesiumitase astmahaigetel madalam kui neil, kellel seda haigust ei esine.

Teadlased on arvamusel, et magneesiumipuudus võib põhjustada kaltsiumi ladestumist kopsude hingamisteid vooderdavates lihastes. See põhjustab hingamisteede ahenemist, mis omakorda raskendab hingamist.

Seepärast soovitatakse raske astmaga patsientidele inhalaatorit, mille pihustusaine koostisesse on lisatud magneesiumsulfaati. See aitab lihastel lõdvestuda ja hingamisteid laiendada. Neile, kellel esinevad eluohtlikud sümptomid, on eelistatud manustamisviis süstimine.

Tõendid magneesiumi sisaldavate toidulisandite tõhususe kohta astmahaigetel on aga vastuolulised.

7. Ebaregulaarne südamerütm

Südame arütmia, ehk südame rütmihäire, on üks magneesiumipuuduse kõige tõsisemaid sümptomeid.

Arütmia avaldub enamikel juhtudel kergelt ning sageli puuduvad sel märgatavad sümptomid täielikult. Kuid mõnel inimesel võib arütmia põhjustada äkilist südamepekslemist, ehk tahhükardiat, mis väljendub südame löögisageduse kiirenemises.

Muud võimalikud arütmia sümptomid on:

• peapööritus või uimasus
• väsimus või nõrkus
• õhupuudus ja ärevus
• valu või survetunne rinnus
• minestamine.

Kõige raskematel juhtudel võib arütmia suurendada insuldi või südamepuudulikkuse riski.

Teadlased usuvad, et süüdi võib olla kaaliumitaseme tasakaalustamatus südamelihase rakkudes ja sellest väljaspool, mis on seotud magneesiumipuudusega.

Mõnedel kongestiivse südamepuudulikkuse ja arütmiaga inimestel on magneesiumitase madalam kui tervetel inimestel.

Magneesiumisüstid on näidanud efektiivseid tulemusi südametöö stabiliseerimisel inimeste puhul, kellel esineb südame rütmihäire.

Magneesiumilisandid võivad samuti aidata arütmia patsientide sümptomeid leevendada ning ka ennetada.

Magneesiumipuudusele võivad viidata ka söögiisu langus, muul moel seletamatu iiveldus, madal kaltsiumisisaldus veres ja jäsemete tuimus ning vereringeprobleemid.

Kuidas saada piisavalt magneesiumi

Magneesiumi leidub laialdaselt nii taimsetes kui ka loomsetes toituainetes. Kõige rikkalikumad allikad on seemned ja pähklid ning teraviljad (eriti täisteratooted), oad, herned, läätsed ja rohelised lehtköögiviljad.

Allpool on loetletud kõrgeima magneesiumisisaldusega toiduained (100 grammis):

mandlid: 286 mg

kõrvitsaseemned: 535 mg

tume šokolaad: 152 mg

maapähklid: 168 mg

popkorn: 144 mg

Näiteks, vaid väike peotäis ( ~30 grammi) mandleid sisaldab 20% päevasest soovitatavast magneesiumi annusest.

Suurepärased magneesiumiallikad on ka:

lina- ja päevalilleseemned, tšiiaseemned, India pähklid, sarapuupähklid, spinat, avokaado, banaan, soja, rasvane kala (lõhe, makrell, hiidlest), kakao, kohv ja kaer.

Loetletud toidud sisaldavad ka palju teisi tervisele vajalikke vitamiine ja mineraale. Nende lisamine oma igapäevasesse menüüsse mitte ainult ei vähenda magneesiumipuuduse riski, vaid toetab ka teie üldist heaolu.

Magneesiumi lisatakse kunstlikult paljudele hommikusöögihelvestele, piimatoodetele (ja nende taimsetele alternatiividele) ning ka muudele töödeldud toiduainetele.

Kui teil on mõni tervislik seisund, mille tagajärjel teie keha kaotab magneesiumi (näiteks diabeet, tsöliaakia või Crohni tõbi) on eriti oluline süüa palju magneesiumirikkaid toite või kaaluda selle manustamist toidulisandina.

Magneesiumipuudust saab kindlaks teha lihtsa vereanalüüsiga. Kui kahtlustate endal olevat magneesiumivaegust tuleks esimeses järjekorras konsulteerida oma perearstiga, et lasta teha vereproov ja välistada muud võimalikud samalaadsete sümptomitega terviseprobleemid. Saades kinnitust magneesiumi puudulikkuse kohta, rääkige oma arstiga tarbimise suurendamise plaani koostamisest, mis sobib hästi teie vajaduste ja elustiiliga.

Sinuteeki tootevalikus olev Floradix ürdimahlakontsentraat magneesiumiga on kergemini imenduv kui magneesiumitabletid ja -kapslid ning see on sobilik nii taimetoitlastele kui gluteeni- ja laktoositalumatusega inimestele.