Koolikute gaasivalud — põhjus või tagajärg?

Koolikute gaasivalud — põhjus või tagajärg?

Koolikute gaasivalud — põhjus või tagajärg?

Tõenäoliselt ei ole olemas peatset või värsket lapsevanemat, kellele poleks pajatatud õuduslugusid koolikutest. Koolikud on termin, mida kasutatakse iseloomustamaks käitumismustrit lapse elu varajasel perioodil, mil ikka ja jälle kergesti peale tulev nutt näib kohati lakkamatuna. Lohutust ei too ei kõhutäide, kuiv mähe, äiutav unelaul ega ema-isa hoolitsev süli. 

Mille hirmsaga on koolikute näol tegemist?

Koolikute esile kutsutud sagedastele ja enamasti pikale venivatele nutuhoogudele ühest seletust ei ole. Teooriaid selle kohta, mis neid põhjustada võiks, on sellegipoolest mitmeid. Neist levinuim on kahtlemata koolikute seos gaaside ja nendest tuleneva ebamugavustundega kõhus. Selleks, et paremini mõista, miks vastsündinul gaasid tekivad, on vaja vaatluse alla võtta tema soolestik. Vastse ilmakodaniku seedeelundkond on hell ja alles kohaneb uue, suukaudselt manustatava dieediga, mistõttu võib toidu, sh laktoosi, lõhustamine olla raskendatud. Laktoosi ehk piimasuhkrut leidub nii rinna- kui lehmapiimas (ja sageli ka piimasegude koostises). Laktoosi seedimatus tuleneb organismis vajaka jäävast laktaasist — ensüümist, mille põhitööks on toetada piimasuhkru seedimist. Kui laktaasi pole piisavalt, asuvad laktoosi lõhustama bakterid, mille töö tulemusena moodustuvad gaasid. Gaasid omakorda põhjustavad kõhuvalu, krampe, puhitusi ning vahel ka kõhulahtisust või refluksi. Imikutel, kes ei saa rinnapiima, võivad gaase tekitada ka lehmapiimavalgu (kaseiin / vadak) talumatus või allergia piimasegu mõne muu koostisosa suhtes. Samuti võib beebi gaasivalu põhjuseks olla seedetraktis esinev seedeensüümide ja -bakterite ebatasakaal, mille korrigeerimiseks võib abi saada probiootikumi lisanditest.

Üha levinum teooria koolikute tekkeks, mille üle hakati juurdlema alles käesoleva sajandi esimesel kümnendil, on aga neuroloogiline ebaküpsus. Vastsündinud lapse närvisüsteem on endiselt arengujärgus ning seega pole beebid veel pädevad oma emotsioonidega toime tulema. Turvalisest emaüsast laia maailma saabumine võib olla imikule traumeeriv kogemus ning oskamatusest oma sünni stressist tingitud närvireaktsioone (ehk tundeid) muud moodi väljendada, laps nutab. Mida aeg edasi, seda osavamini õpib imik end ise rahustama.

Koolikud saavad enamasti alguse paari kuni kolme nädala vanuselt ja peaksid lakkama hiljemalt neljanda (mõningatel juhtudel kuuenda) elukuu lõpuks. Seejuures koolikute haripunkt leiab tihti aset neljanda ja kuuenda elunädala vahel. Koolikud ei ole haruldane nähtus, see esineb kuni 20% terve planeedi imikutest. Lapsevanematel on oluline on meeles pidada, et koolikud ei kesta igavesti!

Kuidas koolikuid ära tunda?

See, et imikud iga päev kuigi palju nutavad, on normaalne. Kui aga üldiselt hea füüsilise tervise juures imik, kes kasvab tavapärases tempos ja võtab kaalus juurde nii nagu peab, nutab enam kui kolm tundi päevas kolmel päeval nädalas vähemalt kolmel järjestikusel nädalal, võib tegemist olla koolikutega. Koolikute tunnusteks on lisaks nutule kerge ärrituvus, viril olek, rahutus ja rahmeldamine ning uneprobleemid (raskused magama jäämisega, häiritud uni).

On täheldatud, et äkitselt algavad lohutamatud nutuhood leiavad sagedasti aset just õhtusel ajal kella kuue ja südaöö vahel. Koolikute nutule on iseloomulik väga vali, vahel kriiskav, kõrges noodis “hädakisa”, mis nõuab vanematelt kohest tähelepanu. Nutu ajal võib imik käsi pingsalt rusikas hoida, näost punaseks või kohati suisa lillakaks tõmbuda, kõverdatud põlvi kõhu juures hoida või selga nõgusaks ajada. Iseäralikud pole ka puhitustest punnis, häälitsev kõht ja krooksumine (nutmise ajal neelab beebi ohtralt õhku, mille tagajärjel tekkivad gaasid otsivad väljapääsu). Võib näida, et laps on valudes.

Mis koolikute nutuhoogusid valla võivad päästa?

Ennetada koolikuid paraku võimalik ei ole, ent on olemas meetode, mille rakendamine võib nutuhoogude kestust mõnevõrra lühendada ning ka nende arvukust piirata. Selleks on esmalt vaja välja selgitada päästik, mis pisaralaviini vallandab. Nendeks võivad olla meeli erutavad stiimulid nagu ere valgus või kärarikas keskkond ning inimrohked paigad, kus kõrgendatud müratase põhjustab niigi vaevatud beebile veelgi enam stressi. Imikul puudub võime oma tundeid kontrollida, seega ei suuda ta end ümbritsevast “välja lülituda”. Beebi rahu säilitamiseks piira väliseid audio-visuaalseid stiimuleid ning pea üksikasjalikku nutupäevikut, et käitumises mustreid tuvastada.

Kuidas lohutamatut imikut lohutada?

Ainuõige toimiv valem koolikutes kannatava beebi enesetunde parandamiseks puudub, seega peab iga lapsevanem katse-eksituse meetodil avastama, mis tema last aitab. Soovitusi leidub kuhjaga. Kui imik sööb pudelist, võib olla abiks, kui asetad lapse mugavasse, püstisemasse asendisse, mis ennetab liigset õhu neelamist ja seeläbi gaaside teket. Sööda imikut täpselt parasjagu — mitte liiga palju ega ka liiga vähe. Tee söömise ajal pause, et krooksud valla päästa ning krooksuta uuesti, kui laps on söömisega lõpule jõudnud. Jätka juba harjumuspäraseks saanud toitumise rutiiniga, kuid vajadusel muuda lapse asendit ning allergia või talumatuse kahtluse korral proovi erinevaid piimasegusid. Samuti võib koolikuid leevendada rinnaga toitva ema dieedist allergeenide ning raskesti seeditavate toiduainete ajutine eemaldamine.

Füüsiline kontakt ja lähedus on imikute jaoks oluline ning õrna hoolitsust koolikutes beebi kahtlemata vajab. Aseta beebi kõhuli enda kõhu peale või sülle ning masseeri hellalt tema selga. Hoia last süles ise samal ajal vaikselt ringi liikudes, et uudishimulikud silmad saaksid ümbruskonda avastada. Nutvat last hoides hinga sügavalt ja teadlikult. Sülele vahelduseks kiiguta beebit hällis või õõtsuta leebelt vankri jalutuskäigul ning räägi oma lapsega tasasel, malbel häälel.

Koolikute kogemusega vanemad soovitavad proovida ka nn õhuvaba, koolikute vastase pudeliga toitmist, beebile luti pakkumist, südamelöökide või maheda taustamüra kuulamist ning autosõitu.

Ära unusta enda eest hoolitsemast!

Elu koolikutes beebiga võib värsketele vanematele olla ääretult rusuv, ent rahuliku meele säilitamise olulisust ei saa alahinnata. Puhka igal võimalusel, üleväsinud lapsevanemal on veelgi kurnavam koolikutes imikuga toime tulla. Räägi oma emotsioonidest ja lase lahti süütundest — edu lapsevanemana ei saa mõõta nutuvabade tundidega. Küsi ilma häbi tundmata abi ning meenuta endale, et koolikud on mööduv nähtus ja sa pole oma mures üksi!

Colief Infant Drops laktaasensüümi tilgad imikutele 

Kui koolikutes beebi gaasivalud on tingitud ajutisest laktoositalumatusest, siis nende sümptomaatiliseks leevendamiseks on Sinuteeki e-kaubamajas saadaval laialdaselt tunnustust leidnud Colief laktaasiensüümi tilgad, mis töötati välja juba 20 aasta eest ja on tänaseni rahvusvaheliselt menukas toode. Tõhusad looduslikud Colief tilgad aitavad lõhustada kompleksse piimasuhkru kergemini seeditavateks suhkruteks, mis ei tekita beebi seedekulglas üleliigseid gaase ega ebamugavustunnet. Tilgad võib segada rinnapiimaga või piimasegusse igal toidukorral. Ajutine laktoositalumatus möödub tavaliselt kolmanda kuni neljanda elukuu jooksul, ent Colief tilkasid võib vajadusel kasutada ka pikemaajaliselt.

Millal tõtata arsti vastuvõtule?

Koolikute sümptomid kattuvad mitmete terviseprobleemidega, seega tuleks ette võtta külastus tervishoiu spetsialisti juurde veendumaks, et tegemist on tõepoolest koolikutega ja mitte millegi tõsisemaga. Lisaks läbivaatusele võidakse teha teste ja analüüse, et diagnoosida või välistada talumatusi ja allergiaid. Samuti peaks arstiga konsulteerima, kui lapse kasv pidurdub või kehakaal ei tõuse, nutuhoogude maha rahustamiseks ei aita ükski vahend, oled murelik või tunned end jõuetuna situatsiooniga toime tulema.

 

Seotud artiklid

Inhalaator ja nebulisaator — mille poolest need erinevad ja miks neid kasutada?

Inhalaator ja nebulisaator — mille poolest need erinevad ja miks neid kasutada?

Inhalaator ja nebulisaator — mille poolest need erinevad ja miks neid kasutada?   Viimastel aastatel on üha laialdasemalt hakanud levima ravimite manustamine inhalaatori abil ning eri ...

Loe edasi...