Toitumisnõustaja avaldab: neli olulist põhjust, miks tarbida toidulisandeid

Toit täidab pea alati kõhtu, kuid kas katab ka meie organismi teisi põhivajadusi?

Tekst: Teele Teder, toitumisnõustaja

Toitu on, aga kas ta toitaineid?

Oluline teema, millest kuigi palju seoses toitumisega ei räägita, on mullastiku toitaineline vaesus. Nimelt mullastik, kust nii loomse- kui taimse toidu puhul meie vitamiinid ja mineraalaineid peaksid pärinema, muutub aasta aastalt järjest toitainevaesemaks. Seda kinnitab ka näiteks juba aastatel 1996 kuni 2002 tehtud uuring, kus jälgiti, kui palju selle aja jooksul muutub maailma eri riikides mullastiku muutuste tõttu köögi- ja puuviljade koostis. Näiteks suutis brokoli selle ajaga kaotada kaltsiumisisaldusest 70%, foolhappest 62% ja magneesiumist 55%. Banaan kaotas kaltsiumi 12%, foolhapet 70%, magneesiumi 23% ning B6-vitamiini lausa 96%. Eestis ja Põhjamaades paistab mullastik silma eriti seleeni ja tsingi puudusega.

Oluline, kuid õhku haihtuv vitamiin

Aga isegi kui mullastikus on piisavalt aineid, siis mõni vitamiin haihtub seistes lihtsalt õhku ära. Ammustel aegadel sai meie keha C-vitamiini sünteesimisega ise suurepäraselt hakkama.  Enamus loomi ja taimi oskab siiani oma organismis ise C-vitamiini sünteesida. Meie aga mitte - inimene peab saama C-vitamiini väljastpoolt, see tähendab toiduga. Aga kas me ka saame, see on omaette küsimus.  

Vajalikku kogust toiduga kätte saada on üha keerulisem,  tegemist on õhuga kokkupuutel hävineva vitamiiniga. Nii võib vabalt juhtuda, et seisnud toorsalat või poe valmistoit C-vitamiini siiski üldse ei sisalda. Samuti tasub meeles hoida, et C-vitamiini sisaldus väheneb oluliselt kuumutamisel. See on ka üks põhjusest, miks soovitatakse vähemalt pool tarbitavatest köögiviljast ja puuviljadest süüa toorelt, kuid kui paljud seda meist teevad?

Stress seab toidule uued nõudmised

Lisaks tasub arvestada, et stressiolukorras vajab meie keha veelgi rohkem toitaineid.  Tavaolukorras on keha ülesanne number üks ainevahetus ja sealhulgas seedimine, kuid stressiolukorras on prioriteediks hoopis valmisolekuolukord ründamiseks või ärajooksmiseks. Selline ärev seisund seab seedimise tähtsuselt teisele kohale ja tähendab automaatselt, et sellega ei tegeleta enam senise pühendumise ja kiirusega.  See tähendab ka, et mikroelementide imendumine pole nii kvaliteetne, samuti kulutab organism stressiolukorras rohkem ressursse. Muidugi pole stressi vältimine sajaprotsendiliselt võimalik, sest keha jaoks on stress ka juba bussist mahajäämine, millegi maha unustamine või ülemuse poolt saadetud ja veel lugemata e-mail pealkirjaga „eelarve puudujääk“ või midagi  sellist. Need on kõik hetkelised seisundid, mis lähevad varem või hiljem üle. Kõige laastavamalt mõjub kehale pidev stressisituatsioon, mis võib kesta kuid või lausa aastaid.

Energiapuudus = ainepuudus

On oluline teada, et väsimus ja kurnatus ei ole isikuomadused vaid seotud hoopis meie tervisega. Väsimus on organismi kaitsereaktsioon olukorrale, kus energiavarud hakkavad ammenduma. Et inimene endast viimast välja ei pigistaks, hakkab keha teda kaitsma.

Üldiselt on väsimus kevadel meie piirkonnas organismile loomuomane, sest selleks ajaks on juur- ja puuviljade toitainetesisaldus vähenenud ja seetõttu saame tõepoolest vähem vitamiine ja mineraalaineid kui vajaksime. Heaks lahenduseks on siis köögiviljade, puuviljade ja marjade osakaalu suurendamine päevamenüüs või toitainete puudujäägi katmine toidulisanditega.

Kõige enam esineb meie piirkonnas väsimust inimestel, kes regulaarselt ei liigu ega võta juurde D-vitamiini. Neile mõjub  sügis, talv ning kevad eriti raskelt, sest D-vitamiini defitsiit annab end tunda tugeva väsimustundena. Tegelikult on väsimus väga paljude vitamiinide ja mineraalainete puuduse tunnuseks. Seega oleks hea ebaloomulike väsimusmärkide ilmnemisel pöörduda perearsti poole ja lasta teha vajalikud vereanalüüsid.

Kui sul on raskusi endale õigete toidulisandite leidmisega, siis konsulteeri toitumisnõustaja või oma perearstiga.  Toidulisandite soetamiseks vali alati usaldusväärne partner.