Kollageen

Tänasel päeval justkui võlusõnana käibel olevat kollageeni kasutatakse tihti nooruslikkust säilitavate sees- ja välispidiste ilutoodete ülistamiseks. Kollageeni arvukate heade omaduste loetelust leiab lubadusi nagu naha vananemise aeglustamine, lõdvenemise ennetamine ja kortsukeste silumine. Ent kollageen ei ole pelgalt ilu heaks. Harvem kuuleb selle positiivsest mõjust liigestele, luudele, lihastele ja südamele.

Mis on kollageen?

Kollageen on inimese kehas enim esinev (kuni 30% ulatuses) kiuline proteiin, mis on sidekudede peamiseks ehitusmaterjaliks. Teadlased on eristanud inimese kehas 28 erinevat kollageeni tüüpi, millest suurima osakaaluga on viis. Kollageen on justkui liim, mis seob naharakud ühtseks tervikuks tagades inimkeha suurima organi — naha — struktuuri, vastupidavuse ja elastsuse. Kollageeni kaasabil asenduvad surnud naharakud uutega, püsivad tugevad luud, hambad, liigesed, kõõlused ja lihased ning paindlikuna liigeseid toetavad kõhred. Ka siseelundeid ümbritseva kaitsekihi moodustab kollageen, samuti soodustab see valk vere hüübimist, kiirendab vigastuste paranemist ja taastumist vähendades põletikku ning aitab kaasa lihaskoe uuenemisele. Seega pole kollageen mitte ainult kasulik, vaid eluliselt tähtis komponent inimese organismi ülesehituses.

Alates 30. eluaastast hakkab kollageeni protsent kehas aasta aastalt langema, kadu sealjuures aja edenedes üha kiireneb, samas kui uue sünteesimine aeglustub. Eakama inimese keharakkudes toodetav uus kollageen ei ole kvaliteedilt võrreldav nooruki organismis leiduvaga. Kollageeni taandumise märkideks on nähtavamad kortsud ja naha lõdvenemine, kõhrede kulumise tagajärjel valulikuks muutunud liigesed, nõrgenenud lihased, jäigad kõõlused ja vereringeprobleemid.

Kollageenil on lisaks vanuse kasvamisele ka teisi vaenlasi. Esikohal neist on vabad radikaalid ehk ebastabiilsed molekulid kehas, mis oksüdatsiooni põhjustades terveid keharakke, sh kollageeni, kahjustavad, põhjustades seeläbi haiguste teket ja enneaegset vananemist. Vabade radikaalide mõju vähendamiseks tuleks vältida kunstlike magustajate ja alkoholi tarbimist, suitsetamist (ka passiivset), ülemäärast viibimist otsese päikese käes ilma vastavate kaitsevahenditeta, saastatud õhu sisse hingamist, sünteetilisi kemikaale (sh parabeene kehahooldustoodetes) ning liigset füüsilist koormust, st ületreenimist. Kollageenile mõjuvad laastavalt ka emotsionaalsest stressist tingitud kõrge kortisooli tase veres, puudulikud unetunnid ja istuv eluviis.

Kuidas organism kollageeni sünteesib?

Kehas toimub kollageeni süntees erinevates rakkudes ning seda toodetakse aminohapetest, millest põhilised on proliin, glütsiin ja hüdroksüproliin. Kollageeni moodustumisele aitavad kaasa C-vitamiin, tsink ja vask. Selleks, et toetada organismi kollageeni varude järjepidevat täiendamist on oluline olla valiv selle osas, mida süüa. Üldlevinud soovitused tervislikuks toitumiseks peavad ka siinkohal paika ning globaalselt populariseeritud Vahemereline dieet, mis on rikas puu- ja köögiviljade, täistera- ja kaunviljade, kala, tailiha ning pähklite-seemnete poolest, aga ka valgurikas paleo dieet, on eriti soositud.
 

Kollageeni sünteesi toetamiseks võiks menüüsse võtta järgmised toiduained:
 

• looma-, sea-, lamba- ja kanaliha (punast liha tuleks süüa mõõdukalt!) ning rupskid;
• kala ja koorikloomad;
• želatiin;
• munavalge;
• piimatooted;
• kaunviljad (kikerherned, oad, läätsed);
• seened;
• kapsas ja spargel;
• paprika;
• tsitrusviljad;
• toorkakao.

Kes ja miks peaks kaaluma kollageeni lisandi tarvitamisele võttu?

Toidulisandina manustatava kollageeni kasulikkust on viimastel kümnenditel põhjalikumalt uurinud teadlased pea igal mandril. Tänaseks on tõestust leidnud mitmed hüpoteesid, nende seas naha niiskustaseme tõstmine ja säilitamine ning seda eriti vanematel inimestel, luutiheduse ja lihasmassi suurenemine ning efektiivne liigesevalu leevendamine. Kollageenist võib abi saada osteoartriidist tingitud põlvevalu korral, kuid tulemusi ei pruugi märgata enne 3-5 kuud. Üllatavaimaks kollageeni kasuteguriks on ehk selle mõju veresoonkonna ja südame tervisele. Nimelt võib vähene kollageen kehas põhjustada arterite seinte nõrgenemist, seega võib kollageeni lisandi võtmine vähendada ateroskleroosi teket. Ateroskleroos on haigus, mis põhjustab südameatakki ja insulti.

2018. aastal Saksamaal Freiburgi Ülikoolis läbi viidud uuringus postmenopausi ealiste naiste seas selgus, et kollageeni lisandi manustamisest võib olla kasu luutiheduse kaotuse ennetamisel. Menopausi tagajärjel langeb östrogeeni tase naise kehas hüppeliselt, millest sõltuvalt väheneb ka kollageeni tootmine.

Kollageeni mõju nahale

Ilusa naha saladusi ihkab teada igaüks ja kollageen kahtlemata sellesse võrrandisse kuulub. Kollageen kindlustab naha elastsuse hoides sidekudede struktuuri. Selle tulemusena on nahk siledam, kortsude vabam ja pringim. 2020. aastal tehtud uuringus selgus, et kollageenist võib abi olla ka nahatooni ühtlustamisel UV-kiirguse indutseeritud pigmentatsiooni esinemisel (ingl UV-induced melasma). Samuti võib kollageen hoida küüned ja juuksed tugevamana ning soodustada nende kiiremat kasvu.

Naha optimaalse tervise tagamiseks ja kollageeni varude kaitsmiseks tuleks kasutada vähemalt SPF30 faktoriga päikesekreemi nii pilvitutel päevadel kui pilves ilmaga. Kollageeni kadu on lihtsam ennetada, kui selle mahtu taastada.

Viimastel aastatel on müügile on ilmunud ka arvukalt kollageeni sisaldavaid kosmeetikatooteid, siiski peab nentima, et nende toime ei ole võrreldav suukaudselt manustatava kollageeni lisandi või keha enda poolt toodetavaga. Nahapinnale kantud kollageen võib küll aidata nö lukstada niiskust naharakkudesse ja vähendada seeläbi kortsude märgatavust, aga sügavamale see ei jõua. Kollageeniga rikastatud nahahooldustooted sisaldavad enamasti valgu sünteetilist vormi.

Kuidas kollageeni lisandit valida ja mille poolest need erinevad?

Üha laienev kollageeni lisandite valik võtab silme eest kirjuks. Nüüdisajal on müügil nii pulbreid, kapsleid, tablette, kummikarusid, geele, valmis segatud jooke jne. Milline neist sobivaim on sõltub individuaalsetest eelistusest, aga esmatähtis on kollageeni lisandi valimisel silmas pidada valgusisalduse määra. Kollageen ise on valk ja seega mida väiksem on protsentuaalselt valgusisaldus, seda madalam on kasutegur, sest täiteks on tootesse lisatud mahuaineid, suhkrut või muid mitte ilmtingimata vajalikke koostisosi.

Tõhusaimad kollageeni lisandid on valmistatud loomset päritolu toorainest — lehma, sea, kana, kala või koorikloomade sidekudedest. Taimset päritolu (bakteritest ja pärmseentest saadud) kollageeni tõhusust teadlased tänaseks kinnitanud ei ole.

Iconfit hüdrolüüsitud kollageen

Eestis enimmüüdud Iconfit kaubamärgi hüdrolüüsitud kollageen on puhtaim saadaval olev kollageenipulber. See on toodetud ensümaatilise loodusliku protsessi kaudu värskest loomsest toorainest ilma kemikaale kasutamata. Kaasaegse tehnoloogia toel on sel viisil saadud kollageen peaaegu 100% valgusisaldusega ning peale hüdrolüüsi (ehk lõhustumist) kahanevad kollageeni osakesed nii väikesteks, et inimese organism on suuteline neid omandama kuni 95% ulatuses. Iconfit hüdrolüüsitud kollageen on neutraalse maitse ja lõhnaga (sobib segamiseks toitudesse ja jookidesse), kergesti seeditav ja allergeenide vaba. Erinevate uuringute tulemusena on jõutud järeldusele, et soovituslik päevane kollageeni annus on kuni 10 grammi. Iconfit’i tootevalikus on saadaval ka kollageeniga rikastatud proteiinipulber, kompleks joogisegud, mis sisaldavad lisaks MSM-i, vitamiine või hüaluroonhapet ning isegi kohvikoorepulber!

Sinuteek e-kaubamaja valikus on lisaks esindatud ka prestiižika Dr Ohhira brändi kollageeni kompleks, NorVita kollageeni sisaldav suukaudne geel, Sanct Bernhard kollageenijook hüaluroonhappega, Nature’s Finest by Nutrisslim pulbrid liigestele ja nahale, UNS kapslid, New Nordic tabletid ja veel mitmed teised tooted.

Tasub teada enne kollageeni lisandite võtmist

Kollageeni toidulisandite võtmise tagajärjel tekkinud kõrvalnähud on haruldased. Raporteeritud on puhitustest, kõrvetistest ja teistest seedimisprobleemidest, aga ei millestki tõsisemast. Siiski peavad kollageeni lisandite suhtes valvsad olema allergikud, sest need võivad sisaldada allergeene nagu muna, kala või koorikloomad. Kui etiketile on märgitud “mereline”, siis võib kindel olla, et lisand sisaldab kalast ja / või koorikloomadest saadud kollageeni. Raseduse ning imetamise ajal tuleks ettevaatusabinõuna kollageeni manustamisest hoiduda, sest selle mõju lootele ega imikule ei ole veel piisavalt uuritud.

Kodutööd on soovituslik teha erinevate kaubamärkide kollageeni päritolu kohta, et tagada südamerahu valgu kvaliteedi osas.