Kollageen

Kollageen

TĂ€nasel pĂ€eval justkui vĂ”lusĂ”nana kĂ€ibel olevat kollageeni kasutatakse tihti nooruslikkust sĂ€ilitavate sees- ja vĂ€lispidiste ilutoodete ĂŒlistamiseks. Kollageeni arvukate heade omaduste loetelust leiab lubadusi nagu naha vananemise aeglustamine, lĂ”dvenemise ennetamine ja kortsukeste silumine. Ent kollageen ei ole pelgalt ilu heaks. Harvem kuuleb selle positiivsest mĂ”just liigestele, luudele, lihastele ja sĂŒdamele.

Mis on kollageen?

Kollageen on inimese kehas enim esinev (kuni 30% ulatuses) kiuline proteiin, mis on sidekudede peamiseks ehitusmaterjaliks. Teadlased on eristanud inimese kehas 28 erinevat kollageeni tĂŒĂŒpi, millest suurima osakaaluga on viis. Kollageen on justkui liim, mis seob naharakud ĂŒhtseks tervikuks tagades inimkeha suurima organi — naha — struktuuri, vastupidavuse ja elastsuse. Kollageeni kaasabil asenduvad surnud naharakud uutega, pĂŒsivad tugevad luud, hambad, liigesed, kÔÔlused ja lihased ning paindlikuna liigeseid toetavad kĂ”hred. Ka siseelundeid ĂŒmbritseva kaitsekihi moodustab kollageen, samuti soodustab see valk vere hĂŒĂŒbimist, kiirendab vigastuste paranemist ja taastumist vĂ€hendades pĂ”letikku ning aitab kaasa lihaskoe uuenemisele. Seega pole kollageen mitte ainult kasulik, vaid eluliselt tĂ€htis komponent inimese organismi ĂŒlesehituses.

Alates 30. eluaastast hakkab kollageeni protsent kehas aasta aastalt langema, kadu sealjuures aja edenedes ĂŒha kiireneb, samas kui uue sĂŒnteesimine aeglustub. Eakama inimese keharakkudes toodetav uus kollageen ei ole kvaliteedilt vĂ”rreldav nooruki organismis leiduvaga. Kollageeni taandumise mĂ€rkideks on nĂ€htavamad kortsud ja naha lĂ”dvenemine, kĂ”hrede kulumise tagajĂ€rjel valulikuks muutunud liigesed, nĂ”rgenenud lihased, jĂ€igad kÔÔlused ja vereringeprobleemid.

Kollageenil on lisaks vanuse kasvamisele ka teisi vaenlasi. Esikohal neist on vabad radikaalid ehk ebastabiilsed molekulid kehas, mis oksĂŒdatsiooni pĂ”hjustades terveid keharakke, sh kollageeni, kahjustavad, pĂ”hjustades seelĂ€bi haiguste teket ja enneaegset vananemist. Vabade radikaalide mĂ”ju vĂ€hendamiseks tuleks vĂ€ltida kunstlike magustajate ja alkoholi tarbimist, suitsetamist (ka passiivset), ĂŒlemÀÀrast viibimist otsese pĂ€ikese kĂ€es ilma vastavate kaitsevahenditeta, saastatud Ă”hu sisse hingamist, sĂŒnteetilisi kemikaale (sh parabeene kehahooldustoodetes) ning liigset fĂŒĂŒsilist koormust, st ĂŒletreenimist. Kollageenile mĂ”juvad laastavalt ka emotsionaalsest stressist tingitud kĂ”rge kortisooli tase veres, puudulikud unetunnid ja istuv eluviis.

Kuidas organism kollageeni sĂŒnteesib?

Kehas toimub kollageeni sĂŒntees erinevates rakkudes ning seda toodetakse aminohapetest, millest pĂ”hilised on proliin, glĂŒtsiin ja hĂŒdroksĂŒproliin. Kollageeni moodustumisele aitavad kaasa C-vitamiin, tsink ja vask. Selleks, et toetada organismi kollageeni varude jĂ€rjepidevat tĂ€iendamist on oluline olla valiv selle osas, mida sĂŒĂŒa. Üldlevinud soovitused tervislikuks toitumiseks peavad ka siinkohal paika ning globaalselt populariseeritud Vahemereline dieet, mis on rikas puu- ja köögiviljade, tĂ€istera- ja kaunviljade, kala, tailiha ning pĂ€hklite-seemnete poolest, aga ka valgurikas paleo dieet, on eriti soositud.
 

Kollageeni sĂŒnteesi toetamiseks vĂ”iks menĂŒĂŒsse vĂ”tta jĂ€rgmised toiduained:
 

  • looma-, sea-, lamba- ja kanaliha (punast liha tuleks sĂŒĂŒa mÔÔdukalt!) ning rupskid;
  • kala ja koorikloomad;
  • ĆŸelatiin;
  • munavalge;
  • piimatooted;
  • kaunviljad (kikerherned, oad, lÀÀtsed);
  • seened;
  • kapsas ja spargel;
  • paprika;
  • tsitrusviljad;
  • toorkakao.

Kes ja miks peaks kaaluma kollageeni lisandi tarvitamisele vÔttu?

Toidulisandina manustatava kollageeni kasulikkust on viimastel kĂŒmnenditel pĂ”hjalikumalt uurinud teadlased pea igal mandril. TĂ€naseks on tĂ”estust leidnud mitmed hĂŒpoteesid, nende seas naha niiskustaseme tĂ”stmine ja sĂ€ilitamine ning seda eriti vanematel inimestel, luutiheduse ja lihasmassi suurenemine ning efektiivne liigesevalu leevendamine. Kollageenist vĂ”ib abi saada osteoartriidist tingitud pĂ”lvevalu korral, kuid tulemusi ei pruugi mĂ€rgata enne 3-5 kuud. Üllatavaimaks kollageeni kasuteguriks on ehk selle mĂ”ju veresoonkonna ja sĂŒdame tervisele. Nimelt vĂ”ib vĂ€hene kollageen kehas pĂ”hjustada arterite seinte nĂ”rgenemist, seega vĂ”ib kollageeni lisandi vĂ”tmine vĂ€hendada ateroskleroosi teket. Ateroskleroos on haigus, mis pĂ”hjustab sĂŒdameatakki ja insulti.

2018. aastal Saksamaal Freiburgi Ülikoolis lĂ€bi viidud uuringus postmenopausi ealiste naiste seas selgus, et kollageeni lisandi manustamisest vĂ”ib olla kasu luutiheduse kaotuse ennetamisel. Menopausi tagajĂ€rjel langeb östrogeeni tase naise kehas hĂŒppeliselt, millest sĂ”ltuvalt vĂ€heneb ka kollageeni tootmine.


Kollageeni mÔju nahale

Ilusa naha saladusi ihkab teada igaĂŒks ja kollageen kahtlemata sellesse vĂ”rrandisse kuulub. Kollageen kindlustab naha elastsuse hoides sidekudede struktuuri. Selle tulemusena on nahk siledam, kortsude vabam ja pringim. 2020. aastal tehtud uuringus selgus, et kollageenist vĂ”ib abi olla ka nahatooni ĂŒhtlustamisel UV-kiirguse indutseeritud pigmentatsiooni esinemisel (ingl UV-induced melasma). Samuti vĂ”ib kollageen hoida kĂŒĂŒned ja juuksed tugevamana ning soodustada nende kiiremat kasvu.

Naha optimaalse tervise tagamiseks ja kollageeni varude kaitsmiseks tuleks kasutada vÀhemalt SPF30 faktoriga pÀikesekreemi nii pilvitutel pÀevadel kui pilves ilmaga. Kollageeni kadu on lihtsam ennetada, kui selle mahtu taastada.

Viimastel aastatel on mĂŒĂŒgile on ilmunud ka arvukalt kollageeni sisaldavaid kosmeetikatooteid, siiski peab nentima, et nende toime ei ole vĂ”rreldav suukaudselt manustatava kollageeni lisandi vĂ”i keha enda poolt toodetavaga. Nahapinnale kantud kollageen vĂ”ib kĂŒll aidata nö lukstada niiskust naharakkudesse ja vĂ€hendada seelĂ€bi kortsude mĂ€rgatavust, aga sĂŒgavamale see ei jĂ”ua. Kollageeniga rikastatud nahahooldustooted sisaldavad enamasti valgu sĂŒnteetilist vormi.

Kuidas kollageeni lisandit valida ja mille poolest need erinevad?

Üha laienev kollageeni lisandite valik vĂ”tab silme eest kirjuks. NĂŒĂŒdisajal on mĂŒĂŒgil nii pulbreid, kapsleid, tablette, kummikarusid, geele, valmis segatud jooke jne. Milline neist sobivaim on sĂ”ltub individuaalsetest eelistusest, aga esmatĂ€htis on kollageeni lisandi valimisel silmas pidada valgusisalduse mÀÀra. Kollageen ise on valk ja seega mida vĂ€iksem on protsentuaalselt valgusisaldus, seda madalam on kasutegur, sest tĂ€iteks on tootesse lisatud mahuaineid, suhkrut vĂ”i muid mitte ilmtingimata vajalikke koostisosi.

TĂ”husaimad kollageeni lisandid on valmistatud loomset pĂ€ritolu toorainest — lehma, sea, kana, kala vĂ”i koorikloomade sidekudedest. Taimset pĂ€ritolu (bakteritest ja pĂ€rmseentest saadud) kollageeni tĂ”husust teadlased tĂ€naseks kinnitanud ei ole.

Iconfit hĂŒdrolĂŒĂŒsitud kollageen

Eestis enimmĂŒĂŒdud Iconfit kaubamĂ€rgi hĂŒdrolĂŒĂŒsitud kollageen on puhtaim saadaval olev kollageenipulber. See on toodetud ensĂŒmaatilise loodusliku protsessi kaudu vĂ€rskest loomsest toorainest ilma kemikaale kasutamata. Kaasaegse tehnoloogia toel on sel viisil saadud kollageen peaaegu 100% valgusisaldusega ning peale hĂŒdrolĂŒĂŒsi (ehk lĂ”hustumist) kahanevad kollageeni osakesed nii vĂ€ikesteks, et inimese organism on suuteline neid omandama kuni 95% ulatuses. Iconfit hĂŒdrolĂŒĂŒsitud kollageen on neutraalse maitse ja lĂ”hnaga (sobib segamiseks toitudesse ja jookidesse), kergesti seeditav ja allergeenide vaba. Erinevate uuringute tulemusena on jĂ”utud jĂ€reldusele, et soovituslik pĂ€evane kollageeni annus on kuni 10 grammi. Iconfit’i tootevalikus on saadaval ka kollageeniga rikastatud proteiinipulber, kompleks joogisegud, mis sisaldavad lisaks MSM-i, vitamiine vĂ”i hĂŒaluroonhapet ning isegi kohvikoorepulber!


Sinuteek e-kaubamaja valikus on lisaks esindatud ka prestiiĆŸika Dr Ohhira brĂ€ndi kollageeni kompleks, NorVita kollageeni sisaldav suukaudne geel, Sanct Bernhard kollageenijook hĂŒaluroonhappega, Nature’s Finest by Nutrisslim pulbrid liigestele ja nahale, UNS kapslid, New Nordic tabletid ja veel mitmed teised tooted.

Tasub teada enne kollageeni lisandite vÔtmist

Kollageeni toidulisandite vĂ”tmise tagajĂ€rjel tekkinud kĂ”rvalnĂ€hud on haruldased. Raporteeritud on puhitustest, kĂ”rvetistest ja teistest seedimisprobleemidest, aga ei millestki tĂ”sisemast. Siiski peavad kollageeni lisandite suhtes valvsad olema allergikud, sest need vĂ”ivad sisaldada allergeene nagu muna, kala vĂ”i koorikloomad. Kui etiketile on mĂ€rgitud “mereline”, siis vĂ”ib kindel olla, et lisand sisaldab kalast ja / vĂ”i koorikloomadest saadud kollageeni. Raseduse ning imetamise ajal tuleks ettevaatusabinĂ”una kollageeni manustamisest hoiduda, sest selle mĂ”ju lootele ega imikule ei ole veel piisavalt uuritud.

Kodutööd on soovituslik teha erinevate kaubamĂ€rkide kollageeni pĂ€ritolu kohta, et tagada sĂŒdamerahu valgu kvaliteedi osas.

 

Seotud artiklid

Terviseankeet: Kuidas Saara Pius end tervena hoiab?

Terviseankeet: Kuidas Saara Pius end tervena hoiab?

„Tervis on su enda kĂ€tes“, - sellist lauset kohtab ĂŒhe sagedamini. Uues Sinuteeki terviseankeedi rubriigis, saame teada, kuidas inspireerivad inimesed oma tervist hoiavad. Motivatsioon ja ...

Loe edasi...
Kas mul on toidutalumatus?

Kas mul on toidutalumatus?

Kuidas saada aru, kas mul on toidutalumatus? Toidutundlikkus vĂ”ib hĂ”lmata spetsiifilisi toiduallergiaid ja toidutalumatust. Toiduallergia on konkreetse toidu suhtes tekkiv vĂ€ga raske immu ...

Loe edasi...
Probiootikum - kellele ja millal?

Probiootikum - kellele ja millal?

  Probiootikumid on viimastel aastatel tĂ”eliselt tuule tiibadesse saanud naastes tĂ€naseks maailmas enim mĂŒĂŒdavate toidulisandite esikĂŒmnesse. Teadlased ĂŒle planeedi on probiootikumid luubi all ...

Loe edasi...