Toitumisspetsialist õpetab: need toidud panevad juuksed kasvama

Mida süüa, et juuksed kasvama hakkaksid ning et need oleksid terved ja tugevad? Toitumisnõustaja Teele Teder selgitab, milliseid toitaineid juuksed eriti armastavad.

Kas oled mõelnud, miks on sul või paljudel su sõbrannadel probleeme naha, küünte ja/või juustega? Sellel on väga lihtne selgitus. Nimelt on meie organism üles ehitatud nii, et alatoitumise korral saavad need toitaineid kõige viimasena. Siinkohal ei pea ma silmas alatoitumist kaloraaži, vaid eelkõige vajalike ainete poolest, mis on tänapäevase lääneliku toitumisstiili puhul üsna tavaline nähtus.  

Üks variant juuste eest hoolitseda on kasutada kvaliteetseid šampoone, palsameid ja maske, sest ka need sisaldavad järjest enam kasulikke aineid. Selleks aga et juuksejuur, mis on peanaha all, saaks  piisavalt toitu, on oluline pöörata tähelepanu ka sellele mida me sööme. Sinna on lihtsam saata toitaineid toidu ja toidulisanditega. Kui juuksejuur on toidetud, on ka juuksed terved.

Valk ja vesi

Võib öelda, et juustele on vaja natuke kõike. Enamjaolt koosnevad meie kiharad valkudest (70-80%) ja see on ka võtmesõna, kui soovitakse lopsakaid ja terveid juukseid. Organism ei suuda toota terveid juukseid ilma valguta. Valgud võivad tulla nii loomsetest kui taimsetest allikatest. Lülita oma menüüsse näiteks kaunvilju, tuunikala, kana ja kodujuustu. Teine oluline toitaine on vesi. Seda on juustes 10-15%. Kui organism ei saa piisavalt kvaliteetset vett, siis on ka juuksed kuivad, haprad ning katkised. Optimaalne kogus vett on 30 ml iga keha kilogrammi kohta. Siia alla võib arvestada ka toiduga saadava vee. Kohvijoojatel tasuks siia juurde arvestada iga tassi kohta veel kaks lisaklaasi.

Mikrotoitainetel on märkimisväärne roll

Kuigi mineraalainete kogus juuksekarvas on minimaalne- alla 1 %, on nende tähtsus märkimisväärne. Kõige olulisemad on kaltsium ja magneesium. Juuksed on nagu luud. Ka need vajavad kaltsiumit ja selle omastamiseks magneesiumit. Kaltsiumit leiab näiteks mõõdukas koguses piimatoodetest, aga ka vetikatest ning tumerohelistest köögiviljadest. Magneesiumi kõrvitsa- ja päevalilleseemnetest, parapähklitest, kakaopulbrist, aga ka loomsetest allikatest nagu lõhe, makrell, tuunikala. Kui oled kindel, et su menüü ei sisalda piisavalt nimetatud aineid, võid neid juurde tarbida ka toidulisandina.

Hallide juuste hirm

Need, kes kardavad halle juukseid, peaksid tarbima mangaanirikkaid toite nagu pähkleid, täisteratooteid, rohelisi lehtköögivilju, herneid, peeti ja munakollaseid. See on mineraal, mis osaleb juuksepigmendi moodustamises. Selleks, et pigmendi moodustamine oleks endiselt kvaliteetne võiks tarbida ka foolhapet, B5-vitamiini, vaske ja kaltsiumit. Siis on kogu protsess kvaliteetne.

Ära karda süsivesikuid

Kuigi viimastel aastatel on süsivesikutest saanud justkui üks kardetumaid makrotoitaineid, on need juuste tervise (ja ka üleüldise tervise) seisukohalt äärmiselt olulised.  Süsivesikud tagavad juustele elastsuse ja vetruvuse. Head allikad on näiteks köögiviljad, täisteraviljatooted, kinoa, värske kartul, puuviljad ja marjad.

Juuste pehmuse ja elastsuse koha pealt on oluline veel ka selline aine nagu hüaliin. See kaitseb neid murdumise ja katkemise eest. Hüaliini kogus ja kvaliteet sõltub sellest, milliseid rasvu me tarbime. Siinkohal saab soovitada oomega-3 rikaste toitude tarbimist (kala ja mereannid, chia- ja linaseemned) või selle igapäevast toidulisandina tarbimist.

Suur lemmik

Suur juuste lemmikaine on ka biotiin. See on üks tähtsamaid vitamiine rakkude kasvamise ja uuenemise tagamisel, seega mängib väga olulist rolli ka juuste kasvamisel ning nende heaolus. Biotiin on vesilahustuv ühend, mida varem nimetati ka H-vitamiiniks ja mis on üks B-grupi vitamiinidest (B7-vitamiin). Parimateks biotiini allikateks on maks, pähklid, pärm, muna, lehtkapsas, kamajahu, kaerahelbed ja teised teraviljatooted ning seened. Biotiini sisaldub vähestes kogustes paljudes toiduainetes, siiski pole paljude toiduainete puhul nende biotiinisisaldust üldse analüüsitud, mistõttu andmebaasid annavad nende biotiinisisalduseks null. Tegelikkuses neis siiski biotiini mingil määral leidub. Biotiini toodetakse veidi ka soolestiku mikrofloora poolt. Biotiini defitsiidi esmasteks tunnusteks on isutus, lihaste valulisus, kuiv nahk, haprad küüned ning juuksed ning unetus.

Oluline on pidada meeles, et juuste puhul ei näe tulemusi üleöö. Tegemist pikaajalise protsessiga, sest keskmiselt kasvab juuksekarv 1-1,2 cm kuus. Seega, ole kannatlik ja tulemused ei jää saabumata.