Probiootikum - kellele ja millal?

Probiootikumid on viimastel aastatel tõeliselt tuule tiibadesse saanud naastes tänaseks maailmas enim müüdavate toidulisandite esikümnesse. Teadlased üle planeedi on probiootikumid luubi alla võtnud, et uurida nende rolli inimese organismis, mõju tervisele ning seost erisuguste tervisehädadega. Ka toiduainetööstusele pole see trend märkamatuks jäänud ja nõnda ilmub poeriiulitele üha enam probiootikumidega rikastatud produkte nii piimatoodete-, suupistete- kui joogiletis, aga millega on tegu?

Mis on probiootikumid?

Probiootikumid on bioaktiivsed bakterid, mis elavad inimese soolestikus ja mida leidub seal ligikaudu 100 triljonit isendit enam kui viiesajast erinevast liigist. Nende mikroorganismide kogum moodustab soolestiku mikrofloora ehk mikrobioota ja soolestikus pesitsevad bakterid omakorda moodustavad üle 80% inimese tervest mikrobioomist.

Kuigi bakteritest räägitakse enamasti negatiivses võtmes kui millestki, mida iga hinna eest vältima peaks, on probiootikumid otse vastupidiselt inimese vastu sõbralikud ja suisa soositud kaaslased, mille peamiste tööülesannete hulka kuuluvad kahjulike bakterite arvukuse kontrolli all hoidmine, soolestiku seinte tugevdamine, et tõkestada ohtlike aineosakeste vereringesse sattumist, toidu lagundamine seedetraktis ja nendes leiduvate vitamiinide-mineraalide omastamisele kaasaaitamine, samuti vitamiinide sünteesimine organismis ja seedekulgla mikrofloora tasakaalu säilitamine ning selle taastamine peale haigust või mikrofloorat häirinud ravimikuuri. Tasakaal soolestikus on elutähtis tagamaks nii seedeelundkonna kui immuunsüsteemi optimaalse talitluse ja mitte ainult.

Probiootikum versus prebiootikum ja kust neid leiab?

Toidust saab inimene probiootikume süües või juues piimhappebakterite kaasamisel valminud tooteid nagu hapukapsast ja -kurke, kefiiri, naturaalset maitsestamata jogurtit, toorpiimast valmistatud juuste, aga ka kimchi’t (Koreast pärit vürtsikas hapendatud köögiviljasalat), misopastat (püreestatud fermenteeritud sojaoad) ja trendijooki kombucha’t ehk teeseenega kääritatud rüübet.

Toidus esineb ka prebiootikume. Prebiootikumid on mitteseeduvad osakesed (enamasti kiudained, nt inuliin), mis toidavad kasulike bakterite populatsiooni seedekulglas soodustades seeläbi nende paljunemist ja kasvu ning stimuleerides aktiivsust. Prebiootikumid seega töötavad probiootikumidega sümbioosis. Prebiootikume leidub kiudainerikastes teraviljades, rohelistes köögiviljades, sibulas, küüslaugus, banaanis ja sojaubades.

Probiootikumid toidulisandina ja märgid soolestiku mikrofloora tasakaalutusest

Üha enam leiab kinnitust, et raudne tervis saab alguse sooltest – kandes head hoolt oma soolestiku hüvangu eest hoolitseme ka teiste elundkondade eest, sest inimese kehas on kõik omavahel ühenduses. Kontrollitud kogustes probiootikumide manustamise eesmärk toidulisandina on suurendada heade bakterikolooniate arvukust, mis mõjutavad inimese tervist positiivselt mitmel rindel.

Enamus toidulisandites leiduvad probiootikumid on sarnased või koguni identsed juba inimese organismis esinevate bakteritega. Neid kutsutakse inimpäritolu või inimspetsiifilisteks probiootikumideks. Oma olemuselt on inimpäritolu probiootikumid suurema vastupanuvõimega hapetele maos ja sapipõies ning soolte seintele kergemini kinnituvad. Levinuimad probiootikumid on piimhappebakterid laktobatsillid ja bifidobakterid ning pärm Saccharomyces boulardii. Siinkohal aga tuleb meeles pidada, et mitte kõik piimhappebakterid ega pärmid ei kvalifitseeru kui probiootikumid.

Parimad probiootikumi lisandid sisaldavad miljardeid baktereid päevases annuses ja on tõhususe suurendamiseks kombineeritud mitmest erinevast bakteri liigist. Kui pea kõik probiootikumi lisandid mõjuvad tervistavalt soolestikule, siis spetsiifiliste probleemide puhul tuleks valida vastavate omadustega variant.

Märgid, mis võivad viidata, et soolestiku mikroflooraga ei ole kõik parimas korras on kõrgendatud emotsionaalse stressitase, meeleolu kõikumised ja unehäired, seedimisprobleemid, sh puhitus ja gaasid, põhjendamatud kehakaalumuutused, nahaärritused ja sagedased allergilised reaktsioonid.

Millal tuleks probiootikumi lisandeid tarvitada ning kuidas valikus orienteeruda?

Laialdaselt on levinud teadmised probiootikumide kasulikkusest seedimisprobleemide korral. Neist on abi nii gaaside ja puhituste kui ka kõhulahtisuse ja -kinnisuse leevendamisel. Teadus on kinnitanud, et probiootikumid võivad aidata ennetada kroonilisi soolepõletikke ja -infektsioone ning kergendada soole ärritussündroomist (ingl IBS) tingitud sümptomeid. Tihti soovitatakse probiootikumikuur läbi teha välisreisi eel ning samuti tasub neid võtta reisil viibides, sest organismile tundmatud võõramaised bakterid võivad kaasa tuua ebamugavad seedehäired.

Seedimisprobleemide puhul on eriti tulusad Bio-Kult ja Biolatte Superzym kapslid ning Lacto Seven marjamaitselised närimistabletid, mida nosivad hea meelega ka pere nooremad liikmed.

Veel teatakse, et probiootikume on kasulik tarvitada enne ja peale antibiootilist ravi, et ära hoida nende põhjustatavaid kõrvalmõjusid ja toetada soolestiku mikrofloorat, kuna teadupärast ei hävita antibiootikumid mitte ainult haigusetekitajaid vaid elimineerivad ka ettejäävad kõhusõbralikud bakterid. Siinkohal on suureks abiks LYL Biotic’u kapslid, mille iga annus sisaldab 28 miljardit head bakterit üheksast erinevast kolooniast.

Vähem ollakse aga kursis probiootikumide kasulikkusega seedetraktist kaugemale ulatuvate probleemide puhul nii profülaktika, ent üha laialdamaselt ka ravi, eesmärgil:

• Immuunsüsteem - probiootikumid toetavad kaasasündinud immuunsüsteemi tugevdades organismi kaitsemehhanismi ja suurendades seeläbi vastupanuvõimet haigusetekitajatele. Katsed on näidanud, et regulaarsel probiootikumide võtmisel väheneb viirustesse haigestumise sagedus. Sinuteeki tervisepoe valikus leidub spetsiaalselt immuunsüsteemi toetamiseks mitmeid probiootikumi lisandeid. Tsingi ja D3-vitamiiniga rikastatud Biolatte Imucol kapslites sisalduv Bacillus subtilis stimuleerib organismi loomulikku vastupanuvõimet samal ajal kui pärm Saccharomyces boulardii soodustab limaskestade taastumist. Eesti teadlaste poolt välja töötatud ning kodumaal toodetud Nordwise IMMUMAR® Pluss suus lahustuv pulber ei toeta mitte ainult immuunsüsteemi, vaid kaitseb organismi pingelistel perioodidel ka oksüdatiivse stressi eest. Jogurtipakilt tuttav kaubamärk Gefilus, milles sisalduv LGG® on maailmas enim uuritud probiootikum ja mille manustamine suurendab märkimisväärselt antikehade arvukust kehas, on saadaval ka kapslitena ning maasika- või mustikamaitseliste närimistablettidena.
• Nahk - probiootikumide potentsiaali nahaprobleemide korral alles uuritakse põhjalikumalt, ent seniseks tehtud avastused on paljutõotavad. Probiootikumi Streptococcus thermophiles sisaldavad kreemid hoogustavad naha ülesehituses leiduvate peamiste lipiidide (rasvarakkude) tootmist, mis hoiavad nahas niiskust. Lactobacillus ferment aga tugevdab tundliku naha loomulikku kaitsekihti ja pikemaajalisel kasutamisel vähendab punetust. Nahasõbralikud probiootikumid võivad nii ennetada kui aidata ravida ekseemi (ennekõike imikutel ja väikelastel), atoopilist dermatiiti, aknet, rosaatseat, allergiliste reaktsioonide põhjustatud nahapõletikke, UV-kiirguse tekitatud kahjustusi ning toetada haavade paranemist. Nahale võib probiootikume kanda ka välispidiselt. Proovi SVR [HYALU] BIOTIC nahka sügavniisutavat geeli ja SVR [C20] BIOTIC nahka taastavat kreemi.
• Allergiad - eriti tõhusalt mõjuvad probiootikumid allergilise nohu (riniidi) ennetamisel ja sümptomite kergendamisel. Samuti on leitud, et probiootikumide tarbimisel väheneb allergiliste episoodide esinemissagedus. Rääkides toiduallergiatest, siis Lactobacillus acidophilus’est saavad kasu laktoositalumatusega inimesed. See varustab organismi piimasuhkrut lagundava ensüümiga ja leevendab seeläbi vaevusi. Juba aastakümneid populaarsust kogunud Biolatte Original kapslid on abiks nii allergia kui mitmete muude terviseprobleemide puhul.
• Seenhaigused - probiootikumid on mõjusad seenhaiguste ärahoidmiseks ja raviks. Bifidobakterid blokeerivad pärmseente vohamist, mille põhjustajaks on liigselt happeline soolestiku keskkond. Naistele, kellel esineb sagedasti tupeseen soovitatakse Bio-Kult Candéa kapsleid, milles sisalduvad probiootikumid toetavad vaginaalset mikrofloorat ning omakorda soodustavad ka viljakust (probiootikumi lisandid ei mõjuta rasestumisvastaste tablettide toimet).
• Põletikud - probiootikumide üheks suurimaks eeliseks on nende põletikke pärssiv toime. Kui põiepõletike all kannatajatele on asendamatuks abiliseks jõhvikaekstraktiga täiustatud Cranberry Strong kapslid, siis valulike ja põletikuliste liigeste heaolu eest hoolitseb Nordwise Flexellent®, millesse on lisatud liigeste liikumisulatuse taastamiseks vajalikke komponente.
• Vaimne tervis - kuigi probiootikumide sidet kesknärvisüsteemi ja vaimse tervisega on veel vähe vaadeldud, on leidnud kinnitust, et nii Lactobacillus helveticus kui Bifidobacterium longum võivad mõlemad omada ärevust ja depressiooni leevendavaid toimeid. Märgatud on ka probiootikumide võimalikku efekti tuju parandamisel ja kognitiivse võimekuse suurendamisel.
• Hambad ja igemed - võrdlemisi uus suund probiootikumide uurimisel on nende toime suuhügieenile. Seni on leitud, et osad probiootikumid aitavad ära hoida bakteriaalse katu teket, mis põhjustab igemeprobleeme. Nagu soolestikus taastavad probiootikumid ka suus normaalse bakterite tasakaalu.

Probiootikumidest on tuge ka südamele (Nordwise Südamesõber® TENSIA®) ja veresoonkonnale, kõrgvererõhutõve kontrolli all hoidmisel, normaalse kolesteroolitaseme säilitamisel (Nordwise Südamesõber® INDUCIA®) ja kroonilise väsimuse leevendamisel.

Seega probiootikumide puhul ei tuleks mõelda, kas neid on vaja paar korda aastas kuurina teda, sest vastus on ilmselge. Küsimus on, mis on Sinu suurim probleem ja eesmärk nende võtmisel ja vastavalt sellele leida endale sobivaim.

Sinuteeki probiootikumide valiku leiad siit Sinuteek.ee.