Mis on gluteenitalumatus?

Mis on gluteenitalumatus?

Gluteenitalumatusest on saanud laiatarbesõna, mis ei kõla nĂĽĂĽdisajal enam kellegi kõrvale võõralt. Ette jääb see nii ajakirjanduses kui sotsiaalmeedias ning gluteenitalumatusest ei saa ĂĽle ega ĂĽmber ka kaubanduses – ĂĽha arvukamates toidu- ja tervisepoodides on olemas gluteenivabade toodete riiul või suisa terve sektsioon, mis saavad täiendust uute silmatorkavate kaubamärkide näol justkui igapäevaselt. On neid, kes leiavad, et tegu on järjekordse toitumistrendi sĂĽnnitatud turundusstrateegiaga pannes võrdusmärgi gluteenivaba ja tervisliku vahele, kuid nentida tuleb tõsiasja, et gluteeni tarbimisest põhjustatud terviseprobleemide all kannatab globaalselt kuni 7% elanikkonnast ning sageli ei ole tegu pelgalt väikese ebamugavustundega kõhus.

Mis on gluteen?


Gluteen on proteiin, mida leidub kolmes kodumaises teraviljas – nisus, rukkis ja odras – aga ka gluteeni sisaldavate teraviljadega ristatud taimedes. Tihti arvatakse ekslikult, et ka kaer sisaldab gluteeni, ent kaera keemilises koostises esinev säilitusvalk aveniin ei ole gluteeniga identne, ometi võib see gluteenitundlikkusega samalaadsed sĂĽmptomeid esile kutsuda, sest reageerib organismis sarnaselt. Gluteeni iseloomustab siduvus – gluteen on justkui liim, mis annab viljale struktuuri ning saia- või leivatainale venivuse.
 

Mida peetakse silmas gluteenitalumatuse all?


2015. aastal Iirimaal aset leidnud Euroopa Tsöliaakia Seltside konverentsil rõhutati, et gluteenitalumatuse mõistet kui sellist ei ole olemas. Gluteenitalumatus on kõnekeelde juurdunud sõna, mida tihti kasutavad ka need inimesed ise, kellel gluteenist põhjustatud terviseprobleemid on diagnoositud. Ent meditsiiniliselt korrektsed terminid iseloomustamaks nö gluteenitalumatust on tsöliaakia, mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus ja allergia nisu või teiste teraviljade suhtes.

Üha sagedamini järgivad gluteenivaba dieeti ka inimesed, kelle füüsilisele heaolule gluteeni tarbimine mõju ei avalda arvates, et gluteenivabadus on tervisele kasulik. Päris nii ei saa öelda. Tasub küll gluteeni kogust oma menüüs vähendada, aga ühegi toidugrupi välistamine ilma otsese põhjuseta ei ole mõistlik!


Millised sĂĽmptomid võivad viidata “gluteenitalumatusele”?


Levinumad vaevused, mis võivad anda aimu, et gluteen ei ole sinu organismiga sõber on sagedasti esinevad muul viisil põhjendamatud kõhuvalud, seedeprobleemid (nii kõhulahtisus kui -kinnisus, aga ka oksendamine), puhitused ja gaasid, aneemia (rauapuudulikkus), liigesevalud, sügelev villiline nahalööve (herpetiformne dermatiit), depressioon, ärevus, keskendumishäired, pidev väsimustunne ja uimasus.
 

Tsöliaakia, mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus ja teised gluteeniga seotud haigused


Tsöliaakia on lühiülevaates põletikuline autoimmuunsüsteemi haigus, mille korral gluteeni tarbimine põhjustab peensoole limaskestale jäävaid kahjustusi. Tsöliaakia põdejate keha võitleb gluteeni vastu niisamuti kui viiruste vastu, aga rünnaku alla satuvad ka keha enda koed. Tsöliaakia on levinuim gluteeni põhjustatud terviserike. Sellesse haigestumise riski suurendavad geneetilised eelsoodumused ning diagnoosimiseks on vajalik teha peensoole biopsia.

Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse sümptomid kattuvad suuresti tsöliaakia omadega, ent erinevalt tsöliaakiast puuduvad mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkusel seosed immuunsüsteemiga ning ka peensoole limaskestadele sel kahjustavat mõju ei ole. Gluteeniallergiaks seda samuti nimetada ei saa, sest seisundil pole allergiale omaseid tunnuseid. Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkust tunnustatakse üha laialdasemalt eraldiseisva probleemina, kuid teatakse sellest haigusest veel äärmiselt vähe. Seni tehtud uuringud on kohati olnud vastuolulised: Oslo Ülikooli teadlased on leidnud tõendeid, et mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkusel ei olegi gluteeniga midagi pistmist süüdistades sümptomite tekitamises hoopis suure molekulmassiga süsivesikut fruktaani (polüsahhariid ehk suhkruühend), mida leidub lisaks kolmele gluteeni sisaldavale teraviljale ka sibulas, küüslaugus, kikerhernestes, kapsas ja artišokis. Bologna Ülikoolis tehtud uuring aga näitas, et mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse sümptomid võivad esile kutsuda mikroobid või amülaasi-trüpsiini inhibiitorid (toiduvalgud), mis läbi soolte seinte verre imbuvad ja seeläbi põletikulise reaktsiooni põhjustavad. Amülaasi-trüpsiini inhibiitorid on proteeinid, mida taimed (sh nisu, rukis ja oder) toodavad, et kaitsta end kahjurite eest. Igal juhul on enne lõplike järelduste tegemist vajalikud täiendavad uuringud. Paraku meditsiinilised testid mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse diagnoosimiseks tänasel päeval veel puuduvad, seega tuleb seisundi määramisel toetuda tsöliaakia ja nisuallergia välistamisele.

Nisuallergia, nagu ka mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus, avaldub vähemalt osaliselt tsöliaakiale sarnaste seedeprobleemide kujul, aga sellele lisanduvad paistes, sĂĽgelev ja / või ärritatud suu, kurk või nahk,  peavalu, ninakinnisus, hingamisraskused ja tõsisemal juhul anafĂĽlaksia.  Nisuallergikud ĂĽldjuhul teiste gluteeni sisaldavate teraviljade (rukis, oder) suhtes allergilised ei ole ning nende tarbimisel terviseprobleeme ei teki. Nisuallergiat saab kindlaks teha allergoloogi poolt läbiviidava aplikatsioonitesti abil.

Mõningatel juhtudel saadab tsöliaatikuid ja mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkuse all kannatajaid histamiinitalumatus (ehk histaminoos), mis on kokkuvõtlikult kirjeldades ülitundlikkus histamiini suhtes. Histamiinid on orgaanilised molekulid, mis osalevad immuunsüsteemi töös ning mis vallanduvad organismis immuunreaktsiooni käigus tekitades kehas põletikku. Histamiini leidub ka paljudes toitudes ning teatud toiduained soodustavad histamiini vabanemist nende koduks olevatest nuumrakkudest. Histamiinitalumatus võib välja kujuneda liigtarbimise tõttu ning on levinum inimeste seas, kellel esineb kroonilisi seedeprobleeme. Aga ka tsöliaatikud ning mitte-tsöliaakia gluteenitundlikud on suurenenud riskirühmas. Histamiinitalumatuse korral võib organism reageerida ka gluteenile. Sümptomite nimistusse kuuluvad kõhulahtisus, peavalu, nahaärritus, õhupuudus ja hingamisraskused.
 

Herpetiformset dermatiiti (ehk HD või Duhringi tõbi) tuntakse ka kui nahatsöliaakiat. See krooniline nahalööve on otseselt põhjustatud organismi võimetusest gluteeni seedida. Nahale ilmub tugevalt sügelev, tihti villiline, lööve, mis levib sümmeetriliselt enamasti küünarnukkidel, põlvedel ja tuharatel, aga ka mujal. Peaaegu kõigil herpetiformse dermatiidiga patsientidel on diagnoositud ka tsöliaakia, mis võib vahel kulgeda asümptomaatiliselt. Lööbe vältimiseks tuleb järgida ranget gluteenivaba dieeti. Herpetiformne dermatiit on diagnoositav nahabiopsia protseduuriga.
 

Soole ärritussündroom (ingl irritable bowel syndrome või IBS) tekitab muret kuni 5% maakera populatsioonist ning kui veel hiljuti olid teadlased arvamusel, et soole ärritussündroomi põhjustatud vaevusi leevendab gluteenivaba dieet, siis nüüdseks on leitud, et gluteenil otsene side haigusega puudub. Pahategijaks on sooltes kärmelt käärivad süsivesikud (täpsemalt oligo-, di- ja monosahhariidid) ning polüoolid (FODMAP). Sellegipoolest tasub anda soolestikule puhkust ja vähendada gluteeni kogust toidus.

Haruldasemad haigused, mille puhul tuleks gluteeni vältida on neuroloogiline autoimmuunhaigus gluteeni ataksia ning Sjörgeni sündroom ehk nn kuiv sündroom.



Kuidas leevendada ja vältida gluteenitundlikkuse sümptomeid?
 


Paraku ei ole teadurid tänaseks veel ei tsöliaakiale ega teistele gluteeni põhjustatud terviseprobleemidele avastanud ei ravimit ega ravimeetode. Kõnekeeli gluteenitalumatusest tingitud sümptomite leevendamiseks ja kontrolli all hoidmiseks on vajalik alaline elustiili kohandus, mille käigus tuleb elimineerida kokkupuude gluteeniga nii toidu ja joogi kui ka toidulisandite ja kosmeetikatoodete kaudu. Sinuteeki e-kaubamaja gluteenivaba toidu kategoorias leiduvad tooted on eranditult kõik gluteenivabad.

 

Pikaajalisel gluteenivabal dieedil aga on ka omad negatiivsed küljed, sest teraviljad meie menüüs on nii kiudainete kui mitmetele teiste tähtsate toitainete oluliseks allikaks ning tsöliaakia omakorda võib pärssida vitamiinide-mineraalide imendumist peensooles. Vitamiinid nagu D ja B12, foolhape ning mineraalained kaltsium, magneesium, raud ja tsink on need, millest tsöliaatiku organismil peamiselt puudu jääb ja mida on soovituslik seega toidulisandi vormis manustada:

  • D-vitamiin aitab toetada immuunsĂĽsteemi, tervendada peensoole seinte limaskesta ning ladustada luudes kaltsiumi.
  • B-grupi vitamiinid (sh vitamiin B12) võitlevad väsimusega, toetavad ainevahetust ja soodustavad kudede uuenemist.
  • Foolhape, tuntud ka kui folaat, mis samuti kuulub B-vitamiinide rĂĽhma, mängib tähtsat rolli uute rakkude tootmisel. Tasub silmas pidada, et mõned gluteenivabad tooted folaadiga rikastatud.
  • Kaltsiumi omastamisega on tsöliaatikutel eriti halvasti. Et tagada luustiku ja hammaste tugevus tuleks igapäevaselt tarvitada kaltsiumit toidulisandina. 
  • Magneesiumi abil toodab organism seedeensĂĽĂĽme. Magneesium on ka oluline mineraal lihaste heaolu tagamiseks ning just lihased on need, mis inimese seedeelundkonna töös hoiavad.
  • Rauapuudulikkus ehk aneemia on levinud nende seas, kes on hiljuti tsöliaakia diagnoosi saanud. Gluteeni tarbimisel tsöliaatiku organism toidust rauda ei omasta, ent see jõudu andev mineraal osaleb loendamatutes inimesele elutähtsates rollides alustades vereloomest ja lõpetades kehatemperatuuri kontrolli all hoidmisega.
  • Tsink on mikrotoitaine, mille olulisust tihti alahinnatakse. Tsingi põhiĂĽlesanne on kaitsta immuunsĂĽsteemi ja ravida haavasid.
  • Ka probiootikumid on tsöliaakiahaigetele ja mitte-tsöliaakia gluteenitundlikele hindamatu väärtusega toidulisandid. Probiootikumides sisalduvad ensĂĽĂĽmid mitte ainult ei soodusta gluteeni seedumist, vaid ka hävitavad gluteeni seedetraktis. Seda, kas ĂĽks probiootikumide kultuur teisest kasulikum on “gluteenitalumatuse” korral täheldatud ei ole, kĂĽll aga on oluline valida ka toidulisandite hulgast need, mis ei sisalda gluteeni.


Millal pöörduda arsti poole?


Kui kahtlustad endal olevat gluteeni põhjustatud tervisehäda, tuleks viivitamatult konsulteerida arstiga, et vältida tõsiseid pöördumatuid tervisekahjustusi.
 

Loe lisaks: gluteenist põhjustatud haigused ja gluteenivaba dieet

 

Seotud artiklid

Tasakaalustatud gluteenivaba toitumine Dr Schäri sortimendi baasil

Tasakaalustatud gluteenivaba toitumine Dr Schäri sortimendi baasil

Tekst: Aive Antson, Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse liige   Dr Schäri toodete sortiment Range ja eluaegne gluteenivaba dieet on tsöliaakiahaige ainus ravi. Tänapäeval peavad erinevatel ...

Loe edasi... Tutvu toodetega
Tsöliaakia ja gluteenivaba dieet

Tsöliaakia ja gluteenivaba dieet

Tsöliaakia ja gluteenivaba dieet Eesti Tsöliaakia Selts   Tänapäeval kohtab aina enam inimesi, kes on enda menĂĽĂĽst välja jätnud gluteeni ning seda just tervislikel põhjustel, mitte trend ...

Loe edasi...
Gluteenivaba brownie retsept

Gluteenivaba brownie retsept

Rikkalik ja šokolaadine gluteenivaba brownie – kõik mida sa ĂĽhes brownies soovid! Kiire ja lihtne valmistada, lisa vaniljejäätis ning saad suus sulava magustoidu. Tutvu Schäri poolt koostat ...

Loe edasi... Tutvu toodetega