Toitumisnõustaja kinnitab: hea tervis, tervislik kehakaal ning õnnetunne võib olla vaid ühe sammu kaugusel

Üha enam tehakse juttu mikrobioomist. Seda põhjusega, sest nagu viimastel aastakümnetel läbiviidud uuringud tõestavad- mikrobioom ehk elu meie soolestikus mõjutab meie tervist ja heaolu lausa nii palju, et seda nimetatakse isegi meie teiseks ajuks.

Tekst: Teele Teder, toitumisnõustaja  

Mikrobioom on siiani veel ka kõige vähem uuritud organismi osa, kuid praeguseks hetkeks juba üks populaarsemaid uurimisobjekte. Usutakse, et sooltel ja seal elutsevatel bakteritel on arvatust palju suurem roll meie tervisliku seisundi määramisel. Juba on leitud ka seoseid erinevate haiguste ja soolte olukorra vahel. Näiteks, et soolestiku mikrofloora võib mõningatel juhtudel tekitada depressiooni ja ka ülekaalulisust ning olla seotud naha tervisega. 

Soolestikus käib kahtlemata vilgas elu. Arvatakse, et seal on umbes kahe kilogrammi jagu elusorganisme ehk baktereid. Nende arvu pole suudetud aga teaduslikult kindlaks teha. Pikka aega usuti, et neid on 10 korda rohkem kui inimesel endal keharakke. Tänaseks on ka uuringuid, mis on kindlaks teinud, et neid võib olla vaid 1,3 korda rohkem ehk umbes 30 triljonit. Samuti usutakse, et kuni 40% soolebakterite liikidest ja nende mõjust on veel uurimata. Seltskond meie kõhus on aga kirju, see on kindel! On nii häid, väga häid ja täiesti uskumatult suurepäraseid, kuid ka halbu ja lausa vastikuid tegelasi ning siis leidub veel neid, kes valivad selle poole, kes parasjagu valitsemas on.  

Mis meie sees tegelikult toimub?

Head bakterid on tavaliselt ametis seedetraktis toidu lõpliku lagundamisega, samuti suudavad osad meid kaitsta erinevate toiduallergiate ja – talumatuste eest. Just nemad loovad soodsa pinnase ka paljude mineraalide imendumiseks ning aitavad toota meile elutähtsaid vitamiine (näiteks osasid B-vitamiine, K2 vitamiini). Kui heade ja halbade bakterite tasakaal on heade kasuks tegelevad nad ka hormonaalsete jääkide kõrvaldamisega kehast. Kui see peaks olema aga vastupidine, siis luuakse soodne pinnas hormoonsete probleemide tekkeks (premenstruaalne sündroom, endometrioos jne). Osad bakterid suudavad ka taimekaitsemürke ja raskemetalle endaga siduda ning kehast väljutada. Üllatuslikult on nad seotud ka sellega, kui õnnelikud me parasjagu oleme, sest suur osa õnnehormooni, serotoniini, toodetakse samuti sooletraktis mikroobide abiga. Kindlasti saab siia nimekirja järgnevate aastate jooksul lisada veel väga palju muudki.  

Hea võimalus heade bakterite osakaalu suurendada on lihtsam, kui arvata võiks. Oleme harjunud mõttega, et probiootikumikuur tuleks teha läbi peale antibiootikumide tarvitamist, et taastada bakteriaalne tasakaal, samuti oleme kursis, et neid tasub võtta kaasa ka reisile, et kõhtu võõramaa bakterite eest kaitsta ja seedimist korras hoida, kuid vähem teada on, et probiootikumikuur võib kaasa aidata ka nahaprobleemide lahenemisele ning stressitaseme alanemisele. Seega on hea umbes poole aasta tagant üks probiootikumikuur teha. Tarbi kasulikke baktereid toidulisandina juurde ehk võta probiootiukume või hoia enda menüüs regulaarselt fermenteeritud tooteid nagu hapukurk, kimchi või miks mitte näiteks kasulike bakteritega keefir.

Aga mida bakterid söövad?

Kui probiootikumid on üsna tuntud sõna, siis prebiootikumid pole veel nii laialt levinud. Ometi saab neidki sarnaselt probiootiumidele toidulisandina tarbida.

Prebiootikumid on toiduks headele mikroobidele, ergutades nende juurdekasvu. Toidud, mis prebiootikumideks arvatud koostisosi sisaldavad, on näiteks kaerahelbed, linaseemned, oder, kaunviljad ning kõik puu- ja köögiviljad (eriti banaan, porrulauk, sibul, spinat). Prebiootikume ja probiootikume kasutatakse toidulisandites tihti koos, kus esimesed aitavad võimendada probiootikumide toimet. Seega jäta meelde, et probootiumid on head bakterid ja prebiootikumid bakterite toit. Toidulisandi pakendil tunneb prebiootikumid tihti ära lühendi F.O.S. (fruktooligosahhariidid) järgi.

Ja kui sa veel arvad, et pole veel päris kindel, kas peaksid oma soolebakterite eest hoolt kandma, siis tea, et on kindlaks tehtud, et 80% sellest, mis olukorras on meie immuunsussüsteem ei sõltu tegelikult mitte aastaajast, mis meil parasjagu on, vaid hoopis meie seedeelundkonnast. Juba see on piisav põhjus, miks tasub oma seedimisele rohkem rõhku panna ja seda lihtsate vahenditega regulaarselt tuunida.