Magneesium

Magneesium

Magneesiumipuuduse seitse tunnust ja sĂŒmptomit

Magneesium on mineraalaine, mis on keha funktsioonide normaalse toimimise jaoks eluliselt oluline, ent ometi on magneesiumipuudus, ehk hĂŒpomagneseemia, sageli tĂ€helepanuta jĂ€etud tervisehĂ€da.

Hinnanguliselt 10-30% planeedi elanikkonnast on subkliiniline (nĂ”rgalt vĂ€ljenduvate sĂŒmptomitega) magneesiumipuudus ning arvestatav osa ka arenenud riikides elavatest inimestest ei saa toidust kĂ€tte soovitatavat pĂ€evast annust.

Kuigi magneesiumi defitsiiti on vĂ”imalik diagnoosida, saadakse tihti probleemile jĂ€lile alles siis, kui mineraalaine tase organismis on juba ohtlikult madalale langenud, sest varaseid sĂŒmptomeid on lihtne ignoreerida vĂ”i muul moel pĂ”hjendada ning tĂ”sisemad sĂŒmptomid vĂ€ljenduvad pikema aja möödudes.

Magneesiumivaeguse tekkepĂ”hjused on erinevad alustades ebapiisavast tarbimisest ja selle imendumist pĂ€rssivatest teguritest kuni magneesiumi kadumiseni kehast. Magneesiumipuudus esineb tihemini rasedatel ja rinnaga toitvatel emadel, maovĂ€hendusoperatsiooni jĂ€rgselt, suhkruhaiguse diagnoosiga inimestel, aga ka dieedipidajatel (ning söömishĂ€irete all kannatajatel) ja alkoholismi pĂ”dejatel. Ebapiisav magneesiumi tase organismis omakorda vĂ”ib ka viia diabeedi ja teiste tĂ”siste terviseprobleemideni, nagu krooniline kĂ”hulahtisus ja nn nĂ€ljase luu sĂŒndroom. Samuti vĂ”ivad magneesiumi imendumist raskendada kĂŒllastunud rasvhapete rikas dieet ning suurtes annustes kaltsiumi samaaegne tarbimine.

Levinumad mÀrgid, mis vÔivad viidata magneesiumipuudusele on:

  1. LihastĂ”mblused ja krambid 

TĂ”mblused, vĂ€rinad ja lihaskrambid on kĂ”ik magneesiumipuuduse tunnused. Teadlased arvavad, et need sĂŒmptomid on pĂ”hjustatud kaltsiumi suuremast voolust nĂ€rvirakkudesse, mis erutab vĂ”i hĂŒperstimuleerib lihasnĂ€rve.

Kuigi toidulisandid vĂ”ivad inimestel aidata leevendada lihastĂ”mblusi ja krampe, jĂ”uti ĂŒhes uuringus jĂ€reldusele, et magneesiumilisandid ei ole vanemate tĂ€iskasvanute lihaskrampide puhul tĂ”hus ravi.

Oluline on silmas pidada, et tahtmatutel lihastĂ”mblustel vĂ”ib olla palju erinevaid tekkepĂ”hjuseid. NĂ€iteks ĂŒlemÀÀrane stress vĂ”i liigne kofeiini tarbimine. Need vĂ”ivad avalduda ka mĂ”ne ravimi kĂ”rvalnĂ€hu vĂ”i neuroloogilise haiguse sĂŒmptomina. 

Kuigi aeg-ajalt esinevad tĂ”mblused on normaalsed, peaksite sageli korduvate sĂŒmptomite pĂŒsimisel vĂ”tma ĂŒhendust arstiga.

  1. Vaimse tervise hÀired

Ka vaimse tervise hĂ€ired on ĂŒks vĂ”imalik magneesiumipuuduse tagajĂ€rg.

HĂŒpomagneseemia vĂ”ib avalduda apaatiana, mida iseloomustab vaimne tuimus vĂ”i emotsioonide puudumine, aga ka Ă€revushĂ€irete, Ă€rrituvuse, meeltesegaduse, hallutsinatsioonide, unetuse vĂ”i ĂŒlierutuvusena. SĂŒvenenud magneesiumi defitsiit vĂ”ib pĂ”hjustada isegi deliiriumit ja kulmineeruda koomaseisundiga.

Lisaks on vaatlusuuringud leidnud seoseid madala magneesiumitaseme ja suurenenud depressiooniriski vahel.

MÔnedel inimesel vÔib magneesiumivaegus pÔhjustada nÀrvide talitlushÀireid ja soodustada vaimset tervise probleeme.

  1. Osteoporoos

Osteoporoos on haigus, mida iseloomustavad nÔrgad luud ja suurenenud risk luumurdude tekkeks.

Osteoporoosi tekke riski mÔjutavad paljud tegurid. Nende hulka kuuluvad:

  • vananemine
  • östrogeeni taseme langemine (menopaus)
  • suitsetamine
  • istuv eluviis ja vĂ€hene kehaline aktiivsus
  • ebatervislik toitumine
  • D- ja K-vitamiini ebapiisav tarbimine toiduga
  • pĂ€rilik eelsoodumus.

Ka madal magneesiumipuudus on osteoporoosi riskitegur. VÀhene magneesiumi kogus organismis vÔib luusid otseselt nÔrgendada, kuid vÀhendada ka kaltsiumi, luude peamise ehitusmaterjali, taset veres. Kliinilised uuringud on seostanud vÀhest magneesiumi tarbimist madalama luutihedusega.

  1. VÀsimus ja lihasnÔrkus

VĂ€simus - seisund, mida iseloomustab fĂŒĂŒsiline vĂ”i vaimne kurnatus vĂ”i nĂ”rkus - on ĂŒks varasemaid magneesiumipuuduse sĂŒmptomeid.

Iga inimene on vahetevahel vĂ€sinud ning selles ei ole midagi ebatavalist. Üldiselt on see mĂ€rk sellest, et vaja on puhata. Pikaajaliselt kestev vĂ€simus, rammetus ja jĂ”etustunne aga vĂ”ivad olla mĂ€rgid tĂ”sisemast terviseprobleemist.

Kuna vĂ€simus on mittespetsiifiline sĂŒmptom, on selle pĂ”hjust vĂ”imatu kindlaks teha, kui sellega ei kaasne muid sĂŒmptomeid.

Spetsiifilisemalt iseloomustab magneesiumipuudusest tingitud vÀsimust lihasnÔrkus.

Teadlased usuvad, et nÔrkuse pÔhjuseks on kaaliumi kadu lihasrakkudes, mis on seotud magneesiumipuudusega.

  1. KÔrge vererÔhk

Kuigi tÀnasel pÀeval otsesed tÔendid veel puuduvad, nÀitavad mitmed vaatlusuuringud, et madal magneesiumisisaldus organismis ja magneesiumivaene dieet vÔivad pÔhjustada kÔrget vererÔhku.

On olemas epidemioloogilised ja eksperimentaalsed tĂ”endid, mis kinnitavad, et magneesiumi tarbimine on pöördvĂ”rdeliselt seotud vererĂ”huga. Magneesiumi manustamine toidulisandina vĂ”ib seega olla tĂ”husaks meetodiks vererĂ”hu alandamisel ja seda eriti kĂ”rgvererĂ”hutĂ”ve, ehk hĂŒpertoonia, diagnoosiga tĂ€iskasvanutel.

Lihtsustatult öeldes vĂ”ib magneesiumipuudus tĂ”sta vererĂ”hku, mis omakorda suurendab sĂŒdamehaiguste riski. Sellegipoolest on vaja lĂ€bi viia rohkem uuringuid, et tĂ€ielikult mĂ”ista selle mineraalaine mĂ”ju vererĂ”hule.

  1. Astma

Magneesiumipuudust tÀheldatakse mÔnikord raske astmaga inimestel. Lisaks on keha magneesiumitase astmahaigetel madalam kui neil, kellel seda haigust ei esine.

Teadlased on arvamusel, et magneesiumipuudus vÔib pÔhjustada kaltsiumi ladestumist kopsude hingamisteid vooderdavates lihastes. See pÔhjustab hingamisteede ahenemist, mis omakorda raskendab hingamist.

SeepĂ€rast soovitatakse raske astmaga patsientidele inhalaatorit, mille pihustusaine koostisesse on lisatud magneesiumsulfaati. See aitab lihastel lĂ”dvestuda ja hingamisteid laiendada. Neile, kellel esinevad eluohtlikud sĂŒmptomid, on eelistatud manustamisviis sĂŒstimine.

TÔendid magneesiumi sisaldavate toidulisandite tÔhususe kohta astmahaigetel on aga vastuolulised.

  1. Ebaregulaarne sĂŒdamerĂŒtm

SĂŒdame arĂŒtmia, ehk sĂŒdame rĂŒtmihĂ€ire, on ĂŒks magneesiumipuuduse kĂ”ige tĂ”sisemaid sĂŒmptomeid.

ArĂŒtmia avaldub enamikel juhtudel kergelt ning sageli puuduvad sel mĂ€rgatavad sĂŒmptomid tĂ€ielikult. Kuid mĂ”nel inimesel vĂ”ib arĂŒtmia pĂ”hjustada Ă€kilist sĂŒdamepekslemist, ehk tahhĂŒkardiat, mis vĂ€ljendub sĂŒdame löögisageduse kiirenemises.

Muud vĂ”imalikud arĂŒtmia sĂŒmptomid on:

  • peapööritus vĂ”i uimasus
  • vĂ€simus vĂ”i nĂ”rkus
  • Ă”hupuudus ja Ă€revus
  • valu vĂ”i survetunne rinnus
  • minestamine.

KĂ”ige raskematel juhtudel vĂ”ib arĂŒtmia suurendada insuldi vĂ”i sĂŒdamepuudulikkuse riski.

Teadlased usuvad, et sĂŒĂŒdi vĂ”ib olla kaaliumitaseme tasakaalustamatus sĂŒdamelihase rakkudes ja sellest vĂ€ljaspool, mis on seotud magneesiumipuudusega.

MĂ”nedel kongestiivse sĂŒdamepuudulikkuse ja arĂŒtmiaga inimestel on magneesiumitase madalam kui tervetel inimestel.

MagneesiumisĂŒstid on nĂ€idanud efektiivseid tulemusi sĂŒdametöö stabiliseerimisel inimeste puhul, kellel esineb sĂŒdame rĂŒtmihĂ€ire.

Magneesiumilisandid vĂ”ivad samuti aidata arĂŒtmia patsientide sĂŒmptomeid leevendada ning ka ennetada.

Magneesiumipuudusele vÔivad viidata ka söögiisu langus, muul moel seletamatu iiveldus, madal kaltsiumisisaldus veres ja jÀsemete tuimus ning vereringeprobleemid.

Kuidas saada piisavalt magneesiumi

Magneesiumi leidub laialdaselt nii taimsetes kui ka loomsetes toituainetes. KÔige rikkalikumad allikad on seemned ja pÀhklid ning teraviljad (eriti tÀisteratooted), oad, herned, lÀÀtsed ja rohelised lehtköögiviljad.

Allpool on loetletud kÔrgeima magneesiumisisaldusega toiduained (100 grammis):

mandlid: 286 mg

kÔrvitsaseemned: 535 mg

tume ĆĄokolaad: 152 mg

maapÀhklid: 168 mg

popkorn: 144 mg

NÀiteks, vaid vÀike peotÀis ( ~30 grammi) mandleid sisaldab 20% pÀevasest soovitatavast magneesiumi annusest.

SuurepÀrased magneesiumiallikad on ka:

lina- ja pÀevalilleseemned, tƥiiaseemned, India pÀhklid, sarapuupÀhklid, spinat, avokaado, banaan, soja, rasvane kala (lÔhe, makrell, hiidlest), kakao, kohv ja kaer.

Loetletud toidud sisaldavad ka palju teisi tervisele vajalikke vitamiine ja mineraale. Nende lisamine oma igapĂ€evasesse menĂŒĂŒsse mitte ainult ei vĂ€henda magneesiumipuuduse riski, vaid toetab ka teie ĂŒldist heaolu.

Magneesiumi lisatakse kunstlikult paljudele hommikusöögihelvestele, piimatoodetele (ja nende taimsetele alternatiividele) ning ka muudele töödeldud toiduainetele.

Kui teil on mĂ”ni tervislik seisund, mille tagajĂ€rjel teie keha kaotab magneesiumi (nĂ€iteks diabeet, tsöliaakia vĂ”i Crohni tĂ”bi) on eriti oluline sĂŒĂŒa palju magneesiumirikkaid toite vĂ”i kaaluda selle manustamist toidulisandina.

Magneesiumipuudust saab kindlaks teha lihtsa vereanalĂŒĂŒsiga. Kui kahtlustate endal olevat magneesiumivaegust tuleks esimeses jĂ€rjekorras konsulteerida oma perearstiga, et lasta teha vereproov ja vĂ€listada muud vĂ”imalikud samalaadsete sĂŒmptomitega terviseprobleemid. Saades kinnitust magneesiumi puudulikkuse kohta, rÀÀkige oma arstiga tarbimise suurendamise plaani koostamisest, mis sobib hĂ€sti teie vajaduste ja elustiiliga.

Sinuteeki tootevalikus olev Floradix ĂŒrdimahlakontsentraat magneesiumiga on kergemini imenduv kui magneesiumitabletid ja -kapslid ning see on sobilik nii taimetoitlastele kui gluteeni- ja laktoositalumatusega inimestele.

 

Seotud artiklid

Terviseankeet: Kuidas Saara Pius end tervena hoiab?

Terviseankeet: Kuidas Saara Pius end tervena hoiab?

„Tervis on su enda kĂ€tes“, - sellist lauset kohtab ĂŒhe sagedamini. Uues Sinuteeki terviseankeedi rubriigis, saame teada, kuidas inspireerivad inimesed oma tervist hoiavad. Motivatsioon ja ...

Loe edasi...
Kas mul on toidutalumatus?

Kas mul on toidutalumatus?

Kuidas saada aru, kas mul on toidutalumatus? Toidutundlikkus vĂ”ib hĂ”lmata spetsiifilisi toiduallergiaid ja toidutalumatust. Toiduallergia on konkreetse toidu suhtes tekkiv vĂ€ga raske immu ...

Loe edasi...
Probiootikum - kellele ja millal?

Probiootikum - kellele ja millal?

  Probiootikumid on viimastel aastatel tĂ”eliselt tuule tiibadesse saanud naastes tĂ€naseks maailmas enim mĂŒĂŒdavate toidulisandite esikĂŒmnesse. Teadlased ĂŒle planeedi on probiootikumid luubi all ...

Loe edasi...