D-vitamiini kõrval tähtsuselt järgmine toidulisand: aine, mille defitsiit on kuni 85%-il rahvastikust

Kui toidulisandite vajalikkusest oleks olemas edetabel, siis omega-3 rasvhapped võiksid D-vitamiini järel olla teisel kohal. Miks? Toitumisnõustaja Teele Teder selgitab.

Uuringute järgi esineb omega-3 defitsiiti kuni 85% rahvastikust ning rasedad ja imetavad emad saavad vähem kui 18% lapse tervisele vajalikke omega 3-rasvhappeid. Need on märkimisväärsed numbrid, eriti kui arvestada, kui oluline on omega-3 rolli meie organismis.

Oomega-3-rasvhapped ehk asendamatud rasvhapped on inimese organismile elulise tähtsusega, kuna meie keha neid ise toota ei suuda või teeb seda vaid vähesel määral. Oomega-3-rasvhappeid on palju, ALA, DHA ja EPA on neist aga enim uuritud.

Õige tasakaal

Omega-3 teemaga seoses räägitakse kõige enam selle tasakaalust omega-6 rasvhapetega. Nende kahe rasvhappe omavaheline suhe on äärmiselt oluline ja võiks ideaalis olla 1:1. Nii see inimestel tavaliselt siiski pole. Üldiselt kipub see olema tugevalt omega-6 kasuks, vahel on see suhe isegi 1:40. Öeldakse, et organism tuleb ka toime suhtega 1:3 ning seda peetakse heaks tulemuseks. Kui omega- 3 ja omega-6 omavaheline suhe pole tasakaalus, siis on organism väga vastuvõtlik erinevatele põletikele ja haigustele. Paljud uuringud on näidanud, et oomega-3 regulaarne tarbimine vähendab allergiaid ning et ka näiteks rasedusaegne oomega-3 rasvhapete defitsiit võib soodustada lastel allergiate teket.

Mure seisneb aga selles, et omega-6 rasvhappeid leidub tänapäevasel toidulaual külluslikult – neid on teraviljades ja nendest valmistatud õlides, seemnetes ja pähklites, eriti külluslikult päevalilleseemnetes ja -õlis, aga ka lihatoodetes, sest paljud loomad on teravilja toidul. Oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid toite on meie laual aga tunduvalt vähem, paljudel aga võib öelda, et peaaegu üldse mitte. Seda rasvhapet saame kaladest ja mereandidest. Taimsetest allikatest leidub seda linaseemnetes ja samaväärsel määral ka chia-seemnetes. Oomega-3-rasvhappeid saame ka tudra- ja linaseemneõlist, natuke leidub seda Kreeka ja pekanipähklites ning rapsiõlis. Mainitud toiduained pole just kuigi tihti meie igapäevases menüüs.

Aju funktsioneerimine

Aga põhjuseid omega-3 rasvhapetele tähelepanu pöörata on veel. Näiteks on omega-3 rasvhapetel täita suur roll aju membraani funktsioneerimises, nende puudus soodustab psühhiaatriliste haiguste tekkimist. Need on olulised veel selle poolest, et nendest moodustab keha prostaglandiine - aktiivseid hormoonitaolisi ühendeid, mille toimete hulka kuuluvad veresoonte lõdvestamine, põletiku ning valu vähendamine, veresuhkru tasakaalustamine ning immuunsuse toetamine. Ajus reguleerivad prostaglandiinid närvivahendusainete vabanemist ja nende toimet. Omega- 3 rasvhapete puudust peetakse depressiooni, skisofreenia, õppimis-, käitumis- ja tähelepanuhäirete üheks põhjuseks.

Ärevuse leevendaja

Omega-3 rasvhapetel on arvestatav toime ärevuse langetamisel.  Mitmed viimase kümne aasta jooksul korraldatud uuringud toetavad nende kasutamist ärevushäire puhul. Näiteks on leitud, et toidulisandid, mis sisaldavad omega-3 rasvhapete hulka kuuluvat eikosapentaeenhapet (EPA), leiti olevat sama efektiivsed depressioonisümptomite leevendajad kui antidepressant fluoksetiin. Uuringu eesmärgiks oli võrrelda EPA ja fluoksetiini toimeid eraldi ning nende kahe kombinatsioonina raske depressiooni puhul. Uurimisalustele anti kaheksa nädala jooksul iga päev 1000mg EPA-d, 20mg fluoksetiini, või neid mõlemaid. Uurijad leidsid, et 1000mg EPA manustamine igapäevaselt leevendas depressioonisümptomeid 56 protsendil juhtudest, omades sarnast toimet antidepressant fluoksetiiniga. Kui anti neid mõlemaid koos, olid tulemused veelgi paremad, nimelt vähenesid depressioonisümptomid koguni 80%-l juhtudest.

Märgid omega-3 puudusest

Märgid, mis võivad viidata omega-3 puudusele organismis on halb mälu või kontsentreerumishäired; halb koordinatsioon või häiritud nägemine; kuivad juuksed või kõõm;  kuiv ja kare nahk ja kalduvus ekseemile;  sage urineerimine või janu;  põletikulised protsessid; kõrge vererõhk või suur vere lipiidide tase;  aeglane haavade paranemine;  foobiad, depressioon või ärevushäired.

Kuna omega-3 rasvhappeid kehas ei ladustata ning nende ülejääk oksüdeerub kergesti ka kehasiseselt, siis soovitatakse omega-3 toidulisandit tarbida kõikidel päevadel, kui toidust pole võimalik seda rasvhapet kätte saada.