Seedeensüümid

Seedimishäired on üha sagedamini esinev terviseprobleem mitte ainult kodumaa piires vaid ülemaailmselt. Põhjuseks võivad olla kroonilised haigused ning nende sümptomaatiliseks raviks välja kirjutatud retseptiravimitest tingitud kõrvaltoimed, allergiad ja talumatused, stressirohke elustiil, nn mugavustoitudel põhinev dieet või üleüldine kvaliteetsete toitainete vaegus kaasaegse inimese igapäevamenüüs. Seederaskuste tekitatud ebamugavustunne mõjutab nii vaimset kui füüsilist heaolu, seega leevenduse leidmiseks peaks motivatsiooni jaguma. Enamasti minnakse esmast abi otsima apteegist, kus seedimist soodustavate vahendite valik muutub päev päevalt järjest laialdasemaks. Juba mõnda aega tuntust kogunud kõhusõbralike probiootikumide kõrvale on viimasel ajal hakanud ilmuma seedeensüüme sisaldavad toidulisandid. Vahel arvatakse ekslikult, et seedeensüümid on sünonüümsed probiootikumidega ning kuigi mõlemad neist seedeprotsessis olulist rolli mängivad, ei ole siiski tegemist sama asjaga.

Mis on seedeensüümid?

Esimesed teadusartilkid seedeensüümidest avaldati juba aastal 1948, aga selgub, et tänapäeval on  üldsus endiselt vähe informeeritud nende toimemehhanismidest ja kasulikkusest. Seedeensüümid on valgulised ühendid, mis lihtsustatult seletatuna toimivad bioloogilise katalüsaatorina keemilistes protsessides, milles kehasse pandud toidus sisalduvad toitained lõhustatakse kergemini imenduvateks kehaomasteks osakesteks. Erinevalt piimhappebakteritest (ehk probiootikumid), seedeensüümid omal käel ei paljune. Seedeensüüme toodavad organismis juurde nii süljenäärmed kui mitmed siseorganid — magu, maks, sapipõis, kõhunääre, peensool — ning nende hoiustamisega on ametis soolestike seinu vooderdavad rakud. Suurimal määral ensüüme toodab kõhunääre (ehk pankreas).

Seedimine on protsess, mille käigus toidus leiduvad toitained muundatakse “kütuseks”, et anda kehale energiat, aidata sellel kasvada ja taastuda ning täita kõiki elutähtsaid funktsioone. Seedeprotsessi erinevates etappides osalevad erinevad ensüümid. Seedimine algab suust ning selleks, et toitainete lõhustumine hoo sisse saaks, peab igat suutäit närima vähemalt seitse korda.

Peamised kõhunäärme poolt toodetavad seedeensüümid on:

• amülaas - lõhustab teraviljades leiduvaid kompleksseid süsivesikuid ja muudab tärklise lihtsuhkruks;
• proteaas - paiskub toidu saabumisel peensoolde, lõhustab valgud peptiidideks ja aminohapeteks;
• lipaas - on oluline ensüüm rasvade lõhustamisel glütserooliks ja rasvhapeteks.

Teised levinumad ensüümid on:

• laktaas - toodetakse peensooles, lõhustab laktoosi ehk piimasuhkrut ja aitab seega kaasa lehmapiimatoodete seedimisele;
• tsellulaas - lõhustab tselluloosi (taimne kiud) beeta-glükoosiks;
• sahharaas - lagundab suhkrust saadud sahharoosi glükoosiks ja fruktoosiks;
• sukraas - vajalik sukroosi lõhustamiseks; sukroos on lihtne suhkur, mida leidub nt puuviljades;
• koensüüm Q10 - toimib organismis antioksüdandina, osaleb energia tootmise ainevahetuses.

Seedeensüümid toidus

Primaarne seedeensüümide allikas on toit ning mitmekülgse toiduvaliku näol saab inimene suuremalt jaolt oma ensümaatilised vajadused rahuldatud. Oluline on aga meeles pidada, et toidu kuumutamine üle 47,7°C hävitab ensüümid! Ensüüme leidub kõikides elusorganismides — loomades, taimedes, seentes ja bakterites. Eriti rikkalikud on seedeensüümide poolest järgnevad toiduained:

toormesi, ananass, mango, banaan, kookospähkel, papaia, kiivi, viigimari, aprikoos, laim, avokaado, ingver, küüslauk, vetikad (spiruliina ja klorella), värske hapukapsas, kimchi (Koreast pärit vürtsikas hapendatud köögiviljasalat), keefir, miso (ehk fermenteeritud sojaoapasta) ning ka õunasiidri äädikas.

Kuidas aru saada, et kehas jääb seedeensüümidest vajaka?

Ensüümide nappusest annavad märku seedimisraskused — peale söögikordi regulaarselt esinevad puhitused, kõhuvalu ja -krambid ning iiveldustunne, ebaregulaarne soole tühjendamine, kõhulahtisus või -kinnisus, eriti ebameeldivalt lehkavad väljaheited, aga ka seletamatu kaalulangus ja isutus. Kui ensüümide tootmine organismis on häiritud, on inimene vastuvõtlikum mitmetele haigustele ja tekkida võivad allergilised reaktsioonid. Ensümaatilise tasakaalu taastamiseta jätkab tervislik seisund halvenemist.

Kes vajavad suuremal määral seedeensüüme?

Kui tasakaalustatult toituv hea tervise juures olev inimene seedeensüümide lisandist ilmtingimata kasu ei lõika, siis leidub neid, kelle organism normaalseks talitluseks pelgalt toidust vajalikul määral ensüüme kätte ei saa. 

Seedehäired, nagu soole ärritussündroom (ingl IBS ehk irritable bowel syndrome), madal maohappesus ja laktoositalumatus, takistavad teatud ensüümide produktsiooni organismis. Laktoositalumatuse korral ei tooda peensool piisavas koguses laktaasi. Korralikult seedimata piimatooted rändavad seega otse käärsoolde, kus bakterite vohama hakkamisel tekivad mitmed ebameeldivad sümptomid.

Seedeensüümide toidulisanditest võivad abi saada inimesed, kellel on eemaldatud sapipõis. Sel puhul on toidus leiduvate rasvade lõhustamine raskendatud ning seda tuleb korrigeerida muul viisil.

Pankrease (ehk kõhunäärme) endokriinne puudulikkus (ingl EPI), soole- või maovähk, tsüstiline fibroos ja pankreatiit (ehk krooniline kõhunäärmepõletik) ning ka siseorganitega seotud kirurgilised sekkumised võivad kõik endaga kaasa tuua seedeensüümide puudulikkuse, kuid käsimüügis saadaval olevad lisandid ei ole alati efektiivsed tõsisemate terviserikete puhul. Samuti väheneb ensüümide arvukus organismis vananedes. 

Kuigi aeg-ajalt räägitakse seedeensüümide kasulikkusest refluksi ja kõrvetiste sümptomite leevendamisel, puuduvad tõendid, mis neid väiteid toetaks.

Seedeensüümid vs probiootikumid

Selgitamaks segadust seedeensüümide ja probiootikumide ümber: probiootikumid (ehk piimhappebakterid) on mikroorganismid, mis moodustavad soolestiku mikrofloora. Probiootikumide ülesandeks on tagada seedetrakti tervis ja toetada seeläbi ensüümide tööd. Erinevalt seedeensüümidest ei osale probiootikumid aga toidu lagundamise ega seedimise protsessis.

Kuidas valida seedeensüümi lisandit?

Apteegi riiulitel leitavad seedeensüümi lisandid võivad olla abiks leevendamaks vaevusi, mis on tingitud seedeensüümide puudulikkusest. Need sisaldavad sageli proteaasi, lipaasi ja amülaasi ensüümide segu ning vahel ka teisi levinumaid ensüüme.

Seedeensüümi lisandi valmimisel võiks eelistada aeglaselt imenduvaid enterokattega tablette või kapsleid, mis on vastupidavamad maohappe hävitavale toimele, st kasulikud ained jõuavad segamatult sinna, kuhu vaja — soolestikku. Enterokattega tabletid-kapslid võivad aidata ennetada ka lisandite kõrvaltoimeid, nagu iiveldus või maoärritus.

Toidulisandina saadaval olevad seedeensüümid on enamasti loomset päritolu, seega taimetoitlased ja veganid peaksid olema valvsad ning lugema pakendil olevat etiketti. Taimse ja mikroobse päritoluga seedeensüümi lisandid on küll juba olemas, aga pole veel ulatuslikult levinud.

Biolatte seedeensüümid 

Sinuteek e-kaubamaja tootevalikusse lisandusid 2022. aastal Biolatte kaubamärgi toidulisandid. Biolatte Oy on pika ajalooga laialdaselt tunnustust pälvinud Soome ettevõte ning üks teerajajatest probiootikumide ja seedeensüümi lisandite maastikul. Selle brändi tooted baseeruvad põhjalikel kümnendeid väldanud uuringutel ning kõrge kvaliteet on seatud prioriteediks. Biolatte seedeensüümid, nagu ka probiootikumid, ei sisalda inuliini ega tärklist, et vähendada allergiliste reaktsioonide tekkimise riski.

Vaata lähemalt järgmisi seedeensüümi lisandeid:

• Superzym - parandab seedimist ja toitainete imendumist, kui organismi enda ensüümide funktsioon on nõrgenenud. Parima toime saavutamiseks on soovituslik lisandit manustada toidukorra ajal.
• Ladyzym - naiste vajadustele loodud toidulisand, mis toetab hormonaalset tasakaalu ja võib kergendada menstruatsiooni vaevusi.
• Biolatte HiivaX - on vürtsidega rikastatud spetsiaalselt valkude lõhustamiseks ja patogeensete pärmiliste hävitamiseks mõeldud toidulisand.

Oluline teada enne seedeensüümide toidulisandite võtmist

Enne seedeensüümi lisandi võtmist tuleks konsulteerida arsti või tervishoiuspetsialistiga!  Seedeensüümid ei ole mõeldud inimestele, kellel pole tuvastatud vastavat puudulikkust. Vajaduseta lisa ensüümide manustamine võib tekitada iiveldust, kõhugaase ja -lahtisust. Puudulikkust saab tuvastada roojaprooviga. Kui esinevate seedeprobleemide sümptomid on pigem kergelt segavad ja mitte tõsised, tuleks ensüümide manustamise asemel kaaluda esmalt eliminatsioonidieediga kaitsetamist, st kõrvaldada menüüst ükshaaval gluteeni sisaldavad teraviljad, piimatooted, pärm, suhkur, transrasvad või muud toiduained, mille puhul kahtlusi on tekkinud.

Ettevaatusega peavad seedeensüümide lisanditesse suhtuma inimesed, kes võtavad suukaudseid diabeedi ravimeid või verevedeldajaid, samuti rasedad ja imetavad emad.

Laktoositalumatuse sümptomaatiliseks leevendamiseks mõeldud laktaasi ensüümi lisand ei ole soovitatav alla nelja aastastele lastele!